Arutelu:Oktaav

muideks füüsikast: elektromagnetilise kiirguse võib samuti jagada 81-ks oktaaviks. - Ahsoous 27. august 2007, kell 14:05 (UTC)

See definitsioon ei ole oktaavi kohta, vaid intervalli oktav täpsemini puhas oktav kohta. Näites on ainult võrdus, kui klaviatuuri osadest (oktaavidest). Oktaav on 12 heli (7 valget ja 5 musta klahvi). Esimene oktaav on c-st h-ni jne. Numbri peab ka lisama. Mina paneks siia oktaav (muusika) artikli.--Tiuks 29. oktoober 2007, kell 02:44 (UTC)

---

Kas ei peaks tegema ka artiklid Esimene oktaav jne? Andres 1. mai 2008, kell 13:15 (UTC)

Peab küll aga ei ole olnud mahti. Eks tasapisi saab tehtud kõik vajalikuid artiklid. --Tiuks 1. mai 2008, kell 13:37 (UTC)

Siis võib artiklitesse panna sellised lingid. Andres 1. mai 2008, kell 13:41 (UTC)

---

Miks on kaks eraldi artiklit? See on järjekordne uduteooria, millel puudub igasugune põhjendus. Antud pisiparanduste puhul arutas asja seltskond, mille hulka kuulusid ka näiteks muusikateaduste doktorid Mart Humal ja Kerri Kotta. Kordan veelkord, kui soovida ekponeerida Semleki originaalteooriaid, tuleb seda ka selgelt nimetada. Sõnad oktav ja oktaav on sünonüümid ja nii helikogumi kui ka registripiirkonna mõisted on just nimelt seotud intervalli mõistega.--Andrus Kallastu 14. september 2008, kell 05:27 (UTC)

---

Lisaks on segane (ilmselt Semleki) helikogumi mõiste. Kas tegu on hulgaga muusikalise hulgateooria mõistes? Praegu käib jutt kaheteistkümnest võrdtempereeritud häälestuses pooltoonist, kuid erinevates häälestussüsteemides võib oktavit jagada heliklassideks väga erineval moel.--Andrus Kallastu 14. september 2008, kell 07:44 (UTC)

Minuarust teadsin ma juba Lastemuusikakoolis, et oktaav ja oktav on erinevad asjad. Kõige vanem raamat on mul 1976 Eesti NSV kõrgema ja kesk-erihariduse ministeeriumi poolt välja antud õppevahend "Muusika elementaarteooria". Koostanud on Kostabi ja Semlek. Kuna Kostabi oli solfi õpetaja, siis ta õpetas omal ajal seda ka oma õpilastele. Raamatust: Kuigi oktaav tähendab tegelikult 8. astet, piiratakse oktaavide tähistamisel tema koosseisu seitsme heliga ja iga do kuulub ainult sellesse oktaavi, mille alumiseks heliks ta on (mitte kahte oktaavi korraga).

Kuna intervalliks nimetatakse vahemikku kahe heli vahel, siis on need täiseti erinevad asjad. Intervall on oktav ja oktaav ei ole oktav. 12 järjestikust pooltooni ei ole ka päris õige, sest oktaav lõppeb si-ga. --Tiuks 14. september 2008, kell 12:15 (UTC)

Need on erinevad asjad küll, aga küsimus on selles, kas neid eristatakse sõnakasutusega. Andres 14. september 2008, kell 12:19 (UTC)

Muusikud on mugavad ja ütlevad oktaavi kohta lihtsalt oktav, näiteks see noot on 3. oktavis (3. oktaavis). Isegi mina olen nii teinud, kuigi tean, et peab ütlema oktaav. --Tiuks 14. september 2008, kell 12:30 (UTC)

Ma kunagi diskuteerisin muusikateoreetikuga sellel teemal. Oktav on intervall, oktaav aga helikogum. --Tiuks 19. märts 2010, kell 00:38 (EET)

Mis seos on oktaavil ja oktetil? Eemaldasin märkuse.--Andrus Kallastu 18. märts 2010, kell 20:33 (EET)

Palun vaata artiklit Oktett (värsivorm). Luule mõistes kasutatakse sõnu 'oktaav' ja 'oktett' sünonüümidena. Märkus on selleks, et kui keegi otsib 'oktaav' ja tahab leida värsivormi, siis ta selle ka leiaks tänu :märkusele. Adeliine 19. märts 2010, kell 01:56 (EET)

Selge.--Andrus Kallastu 20. märts 2010, kell 10:12 (EET)

---

Artikkel on minu arust valesti, mida tähendab 1/6 oktaavi? Oktavid kasvavad iga oktaviga mitte lineaarselt, vaid iga oktaviga tuleb sagedus korrutada kahega. Samuti on näiteks pooltooniga, pooltooni kõrgemal mingist sagedusest saab siis kui korrutada see sagedus 2^(1/12) mitte lihtsalt 1/12 ja tooni suhe alumisse sagedusse on 2^(1/6) mitte lihtsalt 1/6, või äkki keegi oskab ära seletada, mida tähendab 1/6 oktavit? Kas oktav on jagatud lihtsalt kuueks? Aga niimoodi see ei tööta, intervallid on alati teatud suhtega teineteisesse, ehk x^y kus x on intervalli suhe ja y näitab mitu korda sa seda intervalli kasutades üles või alla liigud.--88.196.181.17 17. august 2011, kell 14:07 (EEST)

See tuleb muidugi lahti kirjutada.

Kas pole siin tegu logaritmilise mõõtühikuga (teine niisugune on bell)? Andres 18. august 2011, kell 09:00 (EEST)

Jah on küll logaritmiline mõõtühik, nagu on kõik muusikalised intervallid, sent, oktav, pooltoon jne. Pooltoonise intervalli kahe noodi suhe on 2^(1/12) ehk umbes 1,059... Mida tähendab 1/12 oktaavi? Jagan oktavi kaheteistkümnega? 2/12=1/6=0,166(6). OK, mida see number siis tähendama peaks? Ma ei saa sellest praegusest kirjeldusest aru mida see tähendama peaks ja minu arust on see suisa vale. --88.196.181.17 18. august 2011, kell 15:38 (EEST)