Oktaav

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib muusika mõistest, värsivormi kohta vaata Oktett (värsivorm), trükinduse termini kohta vaata Oktaav (trükindus).

Merge-arrow.svg
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Oktav. Lisainfot artikli arutelust

Oktaav ehk oktav on muusikas helikogum, milles on 12 järjestikust pooltooni.

Oktaav kui kõrgusmahu mõõtühik jaotub 6-ks tervetooniks ja 12-ks pooltooniks ning pooltoon 100 tsendiks. Seega on toon (tervetoon) logaritmilisel skaalal 1/6 oktaavi ning pooltoon 1/12 oktaavi ning tsent (kui 1/100 pooltooni logaritmilisel skaalal)= 1/1200 oktaavi.

Pildil oleval klaviatuuril on 2 oktaavi

Muusikas kasutatavad helikõrgused jaotuvad oktaavidesse. Madalaim (subkontra) oktaav algab madalaima kuuldava heliga (~16Hz). Helide kuuluvust vastavatesse oktaavidesse näitab nenede kirjaviis kas suure või väikese algustähega ja numbri lisamine või mitte.

Oktaavi kaugusel olevatel heliastmetel (nootidel) on samad nimed. Oktaavi kaugusel olevate helide sagedused suhtuvad teineteisesse nagu 1 : 2. Igast helist oktaavi võrra kõrgemalt kõlav heli on tema esimene ülemheli. Puhas oktav ja puhas priim on ainsad intervallid, mida häälestatakse täpselt nii naturaalses kui ka võrdtempereeritud häälestuses.

Oktaavide nimetused muusikalises diapasoonis on seotud helide absoluutsete kõrgustega.

Esimese oktaavi a1 (la) on tänapäeva standardite kohaselt häälestatud kõrgusele (sagedusele) 440 Hz. Esimese oktaavi ulatus on c1 – h1, sellest kõrgemal on teine, kolmas, neljas jne oktaav.

Oktaav klaviatuuril. Inglismaal ja Ameerikas kasutatakse H asemel B ja B asemel Bb

Väike oktaav asub esimesest oktaavist madalamal (c – h), sellest madalamal on suur oktaav (C - H), kontraoktaav (C1 - H1) ja subkontraoktaav.

Oktaav kui kõrgusmahu mõõtühik jaotub 6-ks tervetooniks ja 12-ks pooltooniks. Seega on toon (tervetoon) logaritmilisel skaalal 1/6 oktaavi ning pooltoon 1/12 oktaavi.