Arutelu:Laissez-faire
Paigutasin osa artikli tekstist ajutiselt siia, et seda hiljem redigeerida. Andres
Füsiokraadid: François Quesnay (18 saj) (füsiokraadid kutsusid teda ka “Euroopa Confutsiuseks”, http://cepa.newschool.edu/het/schools/physioc.htm) -pani aluse füsiokraatide (kr looduse võim) koolkonnale (V.K.). F.Q.- Tableau Économique (1758) alusel formuleerisid prantsuse füsiokraadid 18 saj majandusliku ning poliitilise doktriini -laissez faire.
Vincent Gournay (18 saj) läks mõttelukku lessefeerluse ristiisana. Tema enimkasutatud väljend “laissez faire” oli suunatud ahistava merkantilistliku reglementatsiooni vastu. Vlady Kellik.
Smith, Adam (18 saj)- briti laissez faire. Smith uskus, et kui indiviididele antakse vabad käed rakendamaks ellu oma isiklikud huvid, siis rakendub “nähtamatu käe” teooria.
- Nn. Nähtamatuks käeks (vt ka alltoodud tabelit )peeti turujõudu; nõudmist ja pakkumist. Miljonite üksikute majandusotsuseid koordineerib päevast päeva anonüümne ja täiesti erapooletu mehhanism – turusüsteem. Nähtamatu käsi paneb üksikettevõtja “omaenda kasu taga ajades eelistama seda, mis ei olnud üldsegi tema kavatsus ja mis on kõige kasulikum ühiskonnale.
Füsiokraatide (laissez faire) pooldajad: Jacques Turgot, (XVIII) avastas ühe esimesena, et majandusorganismi geneetilise koodi kandjateks on omandussuhted. V.Kellik, Majandusmõtteloost).
Tabel 1. Kattuvaid, eelnevaid majandusmõtteid - Vlady Kellik, Majandusmõtteloost Mun – merkantilist, kes pooldas friitreiderlust- piiranguteta vabakaubandust . Aristoteles (-IV) tähtis koht eraomandusel: juhul kui kõik kuulub kõigile, ei kanna keegi mitte millegi eest hoolt;Hammurapi koodeks(-II) – tooniandval kohal olid eraomandust puudutavad sätted;Cicero-(-Is) majanduse aluseks pidas omandipuutumatust (Rooma õigus);Aquinas, (XIII) luges eraomandit puutumatuks. Zenon (-III) loomuõiguse idee edasikandja. . 18 saj formuleerisid prantsuse füsiokraadid laissez faire doktriini, mille põhisuunad olid: “Nähtamatu käe”teooria*** vaba turumajandus liberalism eraomandus loomuõigus Koostaja märkus: väga rakse on tõmmata täpset piiri laissez faire ning liberalismi ja selle esindajate vahel, kuna minu poolt läbitöötatud materjalide kohaselt baseeruvad mõlemad teooriad suures osas samadel alustel, sellest lähtuvalt ka liberalismi esindajad ning põhisuunad 18 saj: LIBERALISM. John Locke –oli esimene filosoof, kes pakkus välja nn liberaalse doktriini indiviidi tahte- ja tegevusvabadusest. Selleks et inimesel oleks tahtmine ja vajadus tööd teha, peab tema töö tulemusel olema õiguslik kaitse. Isiklik initsiatiiv ja ettevõtlikkus pääsevad mõjule siis, kui riik võtab enda peale ainult eraomandi kaitse, korra- ja riigikaitse. Kõik ettekirjutused majandusele toovad kahju. (K.Kumm, Majandusmõttelugu). Sellest perioodist hakkas arenema klassikalise liberalismi doktriin . “Nähtamatu käe”teooria vaba turumajandus laissez faire eraomandus lepinguõigus Thomas R. Malthus Neil oli palju lahkarvamusi erinevates majandust puudutavates küsimustes, kuid kõik nad pooldasid eraomandust, vaba turumajandust, liberalismi ning samas jagasid Smithi “nähtamatu käe” teooriat (www.encarta.com). David Ricardo John Stuart Mill
Füsiokraadid ja nende eesmärk -laissez faire -füsiokraatide ehk 18 saj liberaalide eesmärgiks oli valitsuse koormava sekkumiseta vaba turumajandus. Nad propageerisid kõikide seadusesätete tühistamist, mis takistasid industrialiseerimist, vaba konkurentsi ning kaupade ja tööjõu vaba liikumist.
Aktualiseerimine: Käesoleval ajal kuulub võim maailmas ettevõtetele ja korporatsioonidele ja me kõik peame juhinduma sellest mida ettevõtte teeb või tahab. Üsna varsti liigub võim neilt ettevõtetelt globaalsete ettevõtete kätte. Märksõnadeks: majandusstruktuuride võrgustumine, keskklassi lagunemine, aineskapitali taandumine, inimkapital ja kõige lõpuks majandussüsteemi kokkuvarisemine. (Robert B. Reich, “Piirideta maailm”).
Lähtudes globaliseerumise põhimõtetest sõltub tulevikus arvatavasti rahva ning riigi konkurentsivõime tema inimkapitali kvaliteedist. Paremini koolitatud tööjõud on omakorda uute tehnoloogiate ning toodete avastamise eelduseks. Sellest lähtuvalt võib omakorda väita, et innovatsioon on riigi ja rahva konkurentsivõime säilitamise üks põhitegureist.
Lihtsustatult toimib globaliseerumine sarnaselt Adam Smithi “nähtamatule käele”. Globaliseerumine nõuab riike ning rahvaid olema konkurentsivõimelised ning samas sunnib valitsusi tegutsema effektiivselt, kas nad seda tahavad või mitte. Neid, kel õnnestub tõsta oma rahva konkurentsivõimet, premeeritakse kodanike parema heaoluga ja vastupidi.
Kuidas edasi, mida toob tulevik? EV Valitsuse liberaalseks eesmärgiks number 1 võib pidada meie integreerumist ELi.
Majandusleksikonis kasutatakse ka termineid: mittevahelesegamispoliitika ehk laissez faire-poliitika (kaldkirjas laissez faire). Ilmselt tuleks need kuidagi integreerida või lihtsalt suunata artiklisse--Bioneer1 (arutelu) 8. mai 2012, kell 22:33 (EEST)