Arutelu:Koroonapandeemia Eestis

• 27 juhtumi teates on nimetatud ka Võrumaad. Ma ei ole kindel, kas on mõtet teha uus kaart - võib-olla nädala pärast, või siis ajas levikut näitav. Lõpuks katab see väga tõenäoliselt niikuinii kogu Eesti. Ehk on pikemas perspektiivis praktilisem lisada graafik juhtude arvu kasvu (ja lõpuks ka kahanemise) kohta.
• Mingis artiklis võiks anda ka ülevaate, mida praegune eriolukord tähendab - võib-olla on see siin asjakohasem kui eriolukorra üldartiklis (kus pole küll ka veel mainitud, et see on Eesti taasiseseisvumisest saati esimene ning selle kehtestamise suhtes oli erimeelsusi, nt õiguskantsler vastu). Kuskil võiks olla ka teated, millal millises riigis eriolukord kehtestati, aga vist pigem pandeemia artiklis, mitte siin.
• Ehk vääriksid mainimist ka spetsialiseerunud kiirabibrigaadid? Globaalpandeemia all on praegu öeldud, et Tallinnas loodi üks, aga nüüdseks on selline ka Tartus. Kas mujal on, ei tea. Samuti on väidetavalt järsult kasvanud testimisvõimekus, ent selle kohta on andmed segased, peaks olema täpne. --Ehitaja (arutelu) 13. märts 2020, kell 02:46 (EET)

Ehk saaks viite eriolukorra artiklile sõnastada natuke paremini kui "Pikemalt artiklis Eriolukord" - sellest võib jääda mulje, et seal on pikem jutt just praegusest eriolukorrast, samas kui viide läheb eriolukorra üldmõistele (millest on samuti jutt pigem lühemalt ja ega tõsist juriidilist analüüsi veel kuskilt väga võtta olegi). --Ehitaja (arutelu) 16. märts 2020, kell 09:30 (EET)

Ma tegin artikli koroonakriis eesmärgiga kirjutada pikemalt sellest, mis mõju viirushaigus avaldab muudele valdkondadele. Ma ei tea, kas meil on mahtu, et tekiks iga pandeemiaga seotud valdkonna kohta eraldi artikkel nagu suurtes vikides, mistõttu võiks seda ehk kõike koroonakriisi artikli alla avada ja jätta meditsiinilise/viroloogia, statistika ning otseste sammude teemad suuremas osas siia artiklisse. On ka olemas vikiprojekt Karantiin, mille eesmärk on koordineerida pandeemiaga veelgi õrnemalt seotud artikleid ja teemasid -- kui on huvi sellega haakida. --Kamma (arutelu) 2. aprill 2020, kell 18:11 (EEST)

Huvitav, kas see Kamma (arutelu) 2. aprill 2020, kell 18:11 (EEST) on viraloog? Minu arust mitte. Minu arust niisama hämab. Igal pool on jutt mingist haigusest. Mis haigus, kui räägitakse viiruspositiivsest testist? Haigus on COVID-19, ja vaata Kammake, seda just päris kindalt 1000 inimest Eestis ei põe! Igast 100 testitud inimesest (aga meil tesitakse enamuses sümptomitega inimesi) ainult 5 on viiruspositiivsed. Kus te võtate , et surnud on surnud seoses haigusega COVID-19, mitte midagi sellist Terviseamet ei teata, lugege pressiteateid. Seal on kirjas, et need inimesed andsid viiruspositiivse testi. Väidet , et nad surid haigusesse COVID-19, pole, sest enamik teateid on tulnud lausa enne kui pataloog oleks surnuid vaadanud. Selleks, et nendest arvudest üldse tolku saada on vaja tabelit, nii nagu seda teeb USA tervishoiuministeerium: Data as of 4/3/2020, Week ending date in which the death occurred, All COVID-19 Deaths, Deaths from All Causes, Percent of Expected Deaths, All Pneumonia Deaths, Deaths with Pneumonia and COVID-19. --Marbella112 (arutelu) 5. aprill 2020, kell 00.37 (EEST)

Sa oled viroloog? (mitte viraloog; oleme täpsed onju) Mulle jääb nagu mulje, et just sina hämad siin. Ivo (arutelu) 5. aprill 2020, kell 01:16 (EEST)

Praegu viidatakse pandeemia Eesti artiklist koroonakriisile, mis on artikkel globaalse kriisi kohta. Ilmselt oleks vaja Eesti kohta eraldi artiklit. --Kamma (arutelu) 5. aprill 2020, kell 17:51 (EEST)

Kaart

Võiks panna ikka peale haldusreformi tekkinud maakondade piirid

---

^^WhosJacob^^ WhosJacob (arutelu) 13. märts 2020, kell 09:50 (EET)

Kaart on praegusel kujul mõneti eksitav. Selgitava tekst ütleb: «Kaardil on märgitud maakonnad, kus on kinnitatud koroonaviiruse juhtumeid». Samas ütleb Terviseamet, et nende statistikas kajastub proovi võtmise koht, mitte inimese elukoht. Teadaolevalt on vähemalt üks nakatunu Viljandimaal, mis aga kohapealse testimise võimekuse puudumise tõttu on registreeritud teises maakonnas. Umbisik (arutelu) 15. märts 2020, kell 13:08 (EET)

Just. Sama on öeldud ERRi uudises: "Tähtis on aga teada, et see statistika ei näita mitte haigestunute elukohta, vaid laboratoorset päritolu ehk millises laboris proov positiivse tulemuse andis. Ülejäänud maakondades koroonatestimise võimekusega laboreid pole. Seega lähevad ka näiteks Valga- või Jõgevamaa haigete andmed kirja hoopis Võru- ja Tartumaal. Seega ülejäänud maakondades võivad ka nakatunud elada, kuid nende statistika jaotub nende kuue maakonna vahel, kus laborid ja nende eristaabid asuvad. Koroonaviirust analüüsivad laborid asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis ning eristaabid on Saaremaal ja Võrumaal. Terviseamet selgitas ERR-ile, et neil puudub võimekus inimeste elukohaandmete põhjal statistikat teha." --Ehitaja (arutelu) 16. märts 2020, kell 09:26 (EET)

---

Infokasti kaardi värvilahendust/legendi võiks jälle muuta. Kõige heledamat jaotust (0-15) enam ei ole ning Saaremaale oleks justkui juba järgmist suurusjärku tarvis. Adeliine 8. aprill 2020, kell 20:06 (EEST)

Artikli vaatamisi

---

Siin on imelik algus: pandeemia on osa epideemiast. Peaks olema ümberpöördult. Andres (arutelu) 14. märts 2020, kell 10:34 (EET)

kas selle "artikli vaatamisi" tarvis peab olema mingi programm? Minul läbi Firefox74 ilmub ainult üks tühi kast... --Talguarbuja (arutelu) 1. aprill 2020, kell 09:49 (EEST)

minul jälle on Windows 10 all sama programmiga (FF74) korrektne.✅ Pietadè (arutelu) 1. aprill 2020, kell 10:41 (EEST)

Kuna ka artiklinimi on muutunud, siis pigem vaadata statistikat siit Ivo (arutelu) 27. juuni 2020, kell 18:14 (EEST)

Võtmed

..."pani alates 14. märtsist ... saared lukku, saartele saavad ainult nende elanikud" — aga võtmed? - Vajaks ümbersõnastamist ✅ Pietadè (arutelu) 14. märts 2020, kell 17:41 (EET)

Reportaaž

Ehk kasutaks siiski mineviku ajavormi, oleviku ajavormi asemel..., kohe praegusest (14. märts 2020, kell 18:31 (EET)) alates✅ Pietadè (arutelu) 14. märts 2020, kell 18:31 (EET)

Infokast

Eesti kaardi alla peaks ikka selgituse ka lisama. Pelmeen10 (arutelu) 15. märts 2020, kell 01:49 (EET)

Kas maakonnad ja veebileht on samuti tagajärjed? Pelmeen10 (arutelu) 15. märts 2020, kell 01:53 (EET)

Väärtus "Testituid" on pigem vale, terviseameti statistika räägib testide arvust. Ühele inimesele võib teha mitu testi, tervenenute puhul peab olema tehtud vähemalt kolm testi: üks nakatumise tuvastamiseks ja kaks järjestikust (negatiivse tulemusega) testi terveks kuulutamiseks. Umbisik (arutelu) 29. märts 2020, kell 12:12 (EEST)

Terviseameti statistika ei kajasta enam haiglaravi vajavate patsientide arvu. Umbisik (arutelu) 2. aprill 2020, kell 11:48 (EEST)

Koroonaviiruse juhtumite sagedus

Mida siin on mõeldud, kas testimisega tuvastatud viirusega nakatumise juhtumeid või diagnoositud haigestumisjuhtumeid? Ursus scribens (arutelu) 21. aprill 2020, kell 17:47 (EEST)

See on ju sama? Vaikimisi on kõik positiivse testitulemuse andnud inimesed (s.t. kellel on tuvastatud viirus) arvatud COVID-19 haigestunuteks. Ning need, kel testi tehtud ei ole, no need statistikas ka ei kajastu, sest ilma testita kellelegi vastavat haigust ei diagnoosita. Ivo (arutelu) 21. aprill 2020, kell 18:26 (EEST)

Haiguse tekitajal (patogeenil) ja sellest põhjustatud haigusel tuleb põhimõtteliselt vahet teha. Sõnastus "Koroonaviiruse juhtumite sagedus" on halb. Mis asi see on? Ei ole selge, mida on mõeldud, kas nakatumisjuhtumeid või haigestumisjuhtumeid. Kui on mõeldud nakatumisjuhtumeid, siis tuleks nii ka kirjutada. Näiteks: "Koroonaviirusega nakatumise sagedus", "Nakatumisjuhtumite sagedus" vms. Ursus scribens (arutelu) 21. aprill 2020, kell 20:18 (EEST)

Praktikas Terviseamet meil ju sel tasandil vahet ei tee. Või kuidas see erinevus meilgi siin välja nägema peaks? Selle viiruse puhul see kas on organismis või seda seal ei ole. Kui viiruse esinemine on tuvastatud, siis on isik ka haigestunuks arvatud. Kas tal mingeid nähtavaid sümptomeid on või ei ole, sellele siin olulist tähelepanu ei pöörata. Ehk SARS-CoV-2 olemasolu tuvastamine = COVID-19 tuvastamine. Teadupärast viirused ei saa iseseisvalt paljuneda. Ikka ainult kuskil elusas mateerias. Ivo (arutelu) 22. aprill 2020, kell 01:41 (EEST)

Igaks juhuks selgitan. Näiteks AIDS-ist räägime, kui HI-viirus on mitte ainult organismi nakatanud, vaid tekitanud juba pöördumatud kahjustused (immuunsüsteem on pm otsad andnud). Kui me räägime aga COVID-19 nakkusest, siis räägime viiruse olemasolust organismis ja siin ei ole nõuet, et isik peab seejuures olema juhitaval hingamisel vms. Tal ei pruugi isegi mingeid sümptomeid olla. Seega on kõnealuse viiruse tuvastamine organismis identne haiguse olemasolu tuvastamisega: mõlemal juhul on organismis miski võõrast päritolu RNA, mis seal edukalt või vähemedukalt ennast paljundada laseb.

Ehk sõnastust võib jah korrigeerida, aga antud juhul on nakatumisjuhtum siiski samatähenduslik haigestumisjuhtumiga. Ivo (arutelu) 22. aprill 2020, kell 01:56 (EEST)

Haigusest saab siiski rääkida alles siis, kui sümptomid on ilmnenud. Test tuvastab nakatumist, mitte haigust, haiguse diagnoosib arst. SARS CoV-2-l ja COVID-19-l tuleb vahet teha. Sõnastust tuleb kindlasti parandada. Mis asi on "viiruse juhtumite sagedus"? Ursus scribens (arutelu) 22. aprill 2020, kell 20:49 (EEST)

Kuidas oleks "Koroonaviirusega nakatumise juhtumite sagedus"? Ursus scribens (arutelu) 22. aprill 2020, kell 20:56 (EEST)

Me võime (ja saame!) siin juuksekarvu pooleks ajada küll. Jah need kaks asja on erinevad, aga see erinevus on nii väike, et praktikas mitte mingit tähtsust ei oma. Ka kättesaadava statistika osas ei ole mitte mingit vahet: numbrid oleks nö mõlemal juhul samad. Räägime ühest ja samast asjad hoolimata sellest, kuidas seda nimetame.

Viirus peab olema organismis juba piisavalt levinud, et test seda üldse näitaks. Umbes et mõista-mõista miks ei tahetud ilma sümptomiteta inimesi testida, sest inimene võis küll juba nakatunud olla (mõned viirusosakesed organismis leidusid), aga kuniks viirus polnud piisavalt paljuned jõudnud, siis ei oleks test seda tuvastanud; ehk tuvastatakse viiruse RNA olemasolu ja kui see on olemas, siis on diagnoos haiguse osas automaatne (antikehade test näitaks aga pigem seda, kas inimene on seda põdenud, sest antikehade tekke algab nakkuse lõppfaasis, kus organism juba aktiivselt võitleb sissetungija vastu ning antikehad jäävad ringlema ka siis, kui viirus on juba organismist kadunud – seepärast neid teste ei kasutatud, aga nende puhul oleks jah põhjust sõnastuse kallal nokkida, sest siis oleks vaja selgelt vahet teha, et mida tuvastati, kuid ka siin ei erineks need kõnealused kaks asja ning küsimus oleks ajamääruses). Ja no siis on muidugi see sama probleem, et arvestaval protsendil inimestest on antud haiguse puhul väga nõrgad sümptomid või ei ole üldse sümptomeid (mis aga ei tähenda, et neid ei liigitatataks nakatunuteks ehk viiruse kandjateks ehk COVID-19 haigeteks, kui saadaks positiivne testitulemus).

Oluline erinevus on siin eelkõige ja ainult see, et need numbrid näitavad "tuvastatud" juhtumeid, sest kõigi eelduste kohaselt on tuvastamata juhtumeid väga palju rohkem, kui tuvastatud juhtumeid. Viimastest me aga niikuinii täna midagi ei tea ja nende põhjal kaarte ega graafikuid ei joonista. Meenutan seda, et märtsis oli päris pikk periood, kui oli sisuliselt võimatu saada enda testimist, kui inimene polnud otsasid andmas või riskigrupis. Ivo (arutelu) 23. aprill 2020, kell 00:25 (EEST)

"Vannetest"

Kui ehk usaldaks viidete lisamisel enam neid, kellest vähemalt osa on vandunud seista inimeste tervise kaitsel (Terviseamet, ECDC, WHO), ja seejärel ERR-i allikaid, mille pädevus ei saa olla eel-loetletutega samaväärne.
Viimane lisandus: "Ametlikult kinnitatud [306] nakatunutest viiskümmend..." — esiteks, "copy-paste", teiseks, samaväärne viide oleks nt "ligikaudu iga teine Eesti elanik on kas naine või mees"...✅ Pietadè (arutelu) 21. märts 2020, kell 16:55 (EET)

Numbritest

Kohati on numbrid antud suht erinevatel aegadel ehk ühel juhul on konkreetse päeva numbrid antud hommikuse seisuga ja mõnel juhul nagu järgmise hommiku seisuga. Sõltuvalt siis sellest, et kuidas Terviseamet parajasti arvepidamist tegi. Klapitasin hetkel eri graafikud. Artiklitekstis on numbrid märtsi keskosa kohta küll mõneti erinevad, sest lähtuvad iga päeva hommikustest numbritest. Ivo (arutelu) 25. märts 2020, kell 08:00 (EET)

Numbrimaagia kasvab iga päevaga, mõnel päeval tuleb mitu uuendust, mõnel päeval üks. Ehk oleks lollikindlam pidada "logiraamatut" tabeli kujul ja kasutada andmeallikana Terviseameti päevaülevaateid. Umbisik (arutelu) 25. märts 2020, kell 10:09 (EET)

Antud juhul kohendasin ka graafikud vastavusse just Terviseameti graafikutega. Aga jääb mulje, et nad ise just muudavadki oma arvestuspõhimõtteid. Ivo (arutelu) 25. märts 2020, kell 10:12 (EET)

See ka nagu selgitab, et miks avaldatud teated ja graafikud kokku ei jooksnud. Ivo (arutelu) 1. aprill 2020, kell 19:55 (EEST)

Seda graafikute osa peaks ehk põhjalikumalt ümber tegema. Ehk ka eksponeerima nö algseid numbreid ja parandatud numbreid. Terviseamet teeb rutiinselt on arvestusi ümber ja nii on suht võimatu midagi järjepidevalt kajastada. Ivo (arutelu) 2. aprill 2020, kell 18:49 (EEST)

Kuidas saab lisanduda 1108 tuvastatud juhtumile 42 uut ja lõpptulemus olla 1149? Ma ei saa aru, et kuidas neil need numbrid klapivad. Ivo (arutelu) 7. aprill 2020, kell 13:59 (EEST)

---

Nt Itaalia terviseamet kirjutab lahti:
«Tra i 93.187 positivi:

• 60.313 si trovano in isolamento domiciliare
• 28.976 ricoverati con sintomi
• 3.898 in terapia intensiva»

ehk siis osad on "taastunud hospitaliseeritud (ricoverare passato prossimo), sümptomitega"; tänasel keskpäevaistungil vaid nimetati, et EVs on kolmel erineval tasemel intensiivravi, arvandmeid täpsustamata...✅ Pietadè (arutelu) 7. aprill 2020, kell 14:12 (EEST)

---

Lisaks, mingist hiljutisest ajast alates on nt Itaalia hakanud eristama „Tehtud teste“ (Tamponi) ja „Testitud juhtumeid“ (Casi testati), tänase seisuga nt vastavalt 1 789 662 ja 1 237 317, ehk siis, mõte selles, et ühte inimest võib mitu korda testida.—Pietadè 27. aprill 2020, kell 21:52 (EEST)

Itaalia võrkpalliklubi

Kui Saaremaal paar esimest juhtumist tuvastati, siis oli jah põhjust arvata, et ju ta vist selle võrkpalliklubi kaudu jõudis. Hiljem ja edasiste juhtumite valguses on aga ülimalt ebatõenäoline, et asi kuidagi muud moodi Saaremaale jõuda sai. Seda ei ole enam meedias eraldi rõhutatud ja seepärast ei ole ühte mugavat artiklit, millele siin artiklis viidata, aga laiemalt teadaolevaid fakte vaadates ei ole võimalik jõuda teistsugusele järeldusele. Nt võrkpalliklubi jättis koju ühe tõbise mängija, mõned päevad pärast Saaremaal käiku olid pooled mängijatest tõbised, mõned päevad hiljem tuvastati Saaremaal esimesed juhud ja nii riburadapidi järjest rohkem ja rohkem. Esimesed laiemalt teadaolevad neist juhtumitest olid kõik seotud nende võrkpallimängudega ja sümptomid avaldusid just täpselt tüüpiline arv päevi pärast mängu toimumist (s.t peitaeg klappis täpselt; va. võrkpalluritel, kelle puhul tuvastati haiguse esinemine varem). Samuti tuvastati nakkus hiljem mängu vilistanud kohtuniku juures. Jah, 12. märtsil oli asi veel mõneti oletuslik, aga juba nädal hiljem ei olnud vähimatki põhjust algses allikas kahelda. Ivo (arutelu) 2. aprill 2020, kell 18:15 (EEST)

siis peaks olema mõni viidatav autoriteet, kes seda kindlas kõneviisis on ka välja öelnud. --WikedKentaur (arutelu) 2. aprill 2020, kell 18:33 (EEST)

Selle narratiivi saab väga edukalt konstrueerida ka toimunut ajalises järjestuses pikemalt lahti seletades, mille tarbeks viitematerjali on täiesti piisavalt. Samuti ei välista ma seda, et mõni autoriteet on midagi sellist väitnud, aga ilmselgete asjade väitmine ei ole iseenesest tarvilik ja seda ka mingi hetk räägiti, et nö nüüd on hilja süüdlasi otsida ja peab keskenduma tagajärgedega tegelemisele. Ivo (arutelu) 2. aprill 2020, kell 18:39 (EEST)

Kõige parem ülevaateartikkel on vist see. Ivo (arutelu) 2. aprill 2020, kell 19:12 (EEST)

Ilmselt tuleks sellest osalt kirjutada Saaremaa VK all, aga intsidendi põhjalikum käsitlus oleks loogiline panna kuhugi pandeemiaartiklitesse. Pikas perspektiivis Saaremaa matš vist eraldi artiklit ei vääri? Üldiselt oleks ka juba aeg mõelda, kuidas tulevikus siinset artiklit laiali jagada, et see üle pea ei kasvaks. --Ehitaja (arutelu) 3. aprill 2020, kell 18:38 (EEST)

Igatahes mitte nii: Pikemalt artiklis Koroonakriis (tegelikult on seal lühemalt). Haigusjuhtude kronoloogia võiks olla eraldi artiklis. --Metsavend 3. aprill 2020, kell 19:12 (EEST)

Juhtimisstruktuurid ja isikud

Praegu ei ole siin kirjas, milliste struktuuride kaudu käib kriisijuhtimine ja kes sellega tegeleb: et on valitsuse kriisikomisjon (millal loodi ja kes seal on), et ametisse on määratud hädaolukorra meditsiinijuht (millal ja kes, mis struktuuri juurde see ametikoht üldse kuulub ja milliseid uusi ametikohti veel loodud on?), kuidas täpselt puutub asjasse terviseamet ja kes seal kriisitegevusi juhib jne. Keeruline on muidugi praegu neid andmeid jooksvalt kajastada, aga pärast võib väljaotsimine veel vaevalisemaks muutuda ning mulle tundub, et hiljem suures plaanis tagasi vaadates on need faktid olulised. --Ehitaja (arutelu) 3. aprill 2020, kell 18:06 (EEST)

Popovi ametisseastumise teates on öeldud, et terviseameti kriisistaap tegutseb 28. jaanuarist. Seda infot tuleks kontrollida ja täpsustada. (Kas see loodi seoses COVIDiga või oli tegu varasema üksuse reformiga? Kes on selle üldjuht? Popov on alles 24. märtsist hädaolukorra medjuht - teda ei nimetata staabi juhiks. Kas varem meditsiinijuhti üldse polnud ja miks?) Samuti on seal juttu plaanist luua "kaks regionaalset staapi – põhja ja lõuna regionaalstaap, mille eestvedajateks peavad olema piirkondlikud haiglad" - artiklis peaks aga ütlema, millal regionaalstaabid tehti, kus need on (PERH ja TÜK ilmselt) ja kes neid juhivad. Selle info saab vist siit. --Ehitaja (arutelu) 3. aprill 2020, kell 19:28 (EEST)

viitamata väited

Itaalias tehti kõigile mängijatele ja kaasas olnud personalile viirustest, mitte ühelgi mängijal ega personalil koroonaviiruse sümptomeid ei olnud, koroonaviirust ei avastatud.

Märkused

Ma küll viidatud allikast välja ei loe, et Itaalia pallureid oleks testitud. --WikedKentaur (arutelu) 5. aprill 2020, kell 09:51 (EEST)

See anonüümne kohe kerjab blokeeringut. Ei ole kirjas, et kedagi testitud oleks ning väide, et "koroonaviiruse sümptomeid ei avastatud" on kah jura, kui kehatemperatuur on tõusnud (see on üks sümptome). Millegisse nad nakatunud olid ja samuti on teada, et arvestatav osa inimesi põeb haiguse läbi ilma oluliste sümptomiteta. Ivo (arutelu) 5. aprill 2020, kell 13:17 (EEST)

Kriisi mõjud ja sellega seotud poliitilised, ühiskondlikud jmt sündmused, vastuolud

Minu meelest läheb see artikkel ülekäte, kui siin püüda dokumenteerida pandeemiat kui meditsiinilist nähtust ja kirjeldada põhjalikult sellest tulenevat muudes valdkondades. Suuremate keelte vikides on eraldi artiklid mõjude kohta eri valdkondadele, meil võiks olla vähemalt artikkel mõjude kohta Eestile. Ma arvan, et ka vastuolude, poliitiliste vaidluste jmt põhjalikum kirjeldamine sobiks just sellesse artiklisse ja siin võiks piirduda pigem olulisemate mõjude nimetamisega. --Kamma (arutelu) 5. aprill 2020, kell 17:57 (EEST)

Ma ei ole kindel, et hetkel oleks veel eraldi artikkel põhjendatud. Ivo (arutelu) 7. aprill 2020, kell 00:17 (EEST)

See on minu arvates eelkõige selle taga, et kas keegi seda kirjutada tahab või jaksab, sest vajadus ja materjal on kindlasti olemas. Ma arvan, et kirjutamisele aitab lisaks muule kaasa ka see, kui on vähemalt esialgse struktuuriga tüügastik, kuhu kirjutada. Selline esialgne ja alles kujunemas struktuur aga pandeemia artikli alla päriselt ei mahuks, sinna lihtsalt ei sobi kõik sotsiaal-majanduslikud pisidetailid, ei praegu ega ka hiljem, mh muudaks sellised detailid selle artikli laialivalguvamaks ja avalikkuse jaoks vähem usaldustäratavaks? Kriisi artikli all aga on nad esialgu aktsepteeritavad, üldistustase tuleb tagada hilisema toimetamise ja ümberstruktureerimisega. --Kamma (arutelu) 7. aprill 2020, kell 21:55 (EEST)

Esmajuhtum

Mida see "Esmajuhtum : Kuressaare" tähendama peaks? Minu arvates ei ole see arusaadav. Esimene haigusjuhtum kinnitati siiski ju Tallinnas. Esimene surmajuhtum oli tõesti Saaremaal, aga see ei ole siin kohal nagu ilmne ja ma ei ole kindel, et selle väljatoomine infokastis üldse vajalik oleks. Ivo (arutelu) 21. aprill 2020, kell 14:51 (EEST)

Saaremaa siis? selles mõttes, et esimene haigusjuht oli pärit sealt, mitmes "sõsarkastis" on välja toodud (tõsi, alul oli küllaltki räigelt mitmes kohas, et HRV).—Pietadè 21. aprill 2020, kell 15:46 (EEST)

Mul oli valesti meeles. Vaatasin nüüd andmetest järgi (ma tekitasin endale selleks varem exceli tabeli, et surnute vanuselist jaotust tuvastada) ja esimene oli 83-aastane Hiiumaalt pärit naine, kes lahkus meie seast 25. märtsil Lääne-Tallinna keskhaiglas. 29. märtsil olid järgmised kaks surma ja neist üks oli Saaremaal (hooldekodus; see asub küll ka Kuressaares).

Aga väide on siiski see, et esimene teadaolev nakatunu Eestis oli siiski too iraanlasest Eesti alaline elanik, kes mõni nädal hiljem haiglast koju lasti ning tal ei ole Saaremaaga mingit kokkupuudet. Esimene surnu oli aga see Hiiumaalt pärit naine. Ei ole arusaadav, et millele see "esimene" viitab. Esimesele tuvastatud juhtumile või esimesele surmale?

Samuti näib see "Asukoht : Eesti" tarbetuna. Ning mingi hetk varem viskasin ma infokastist välja selle "Aktiivseid", sest olukorras, kus teada antakse ainult haiglast väljalastutest ja ülejäänute kohta statistika puudub, siis ei näidanud see midagi sisulist (sest haiglatesse jõuab ainult väike % tuvastatud nakatunutest). Nimetatu jätaks aga mulje, et üle tuhande inimese on hetkel haigusega tõvevoodis, mis on aga ilmne liialdus. Ivo (arutelu) 21. aprill 2020, kell 16:13 (EEST)

Võtsin välja esmajuhu (iraanlane, läbi Riia...) ja asukoha, mis pealkirjas olemas; ITA loetleb tavaliselt "tra i 108.237 attualmente positivi (- 20): // 80.758 si trovano in isolamento domiciliare (+ 169) // 24.906 ricoverati con sintomi (- 127) // 2.573 in terapia intensiva (- 62)", ehk siis võrdlus eelneva päevaga, kodukarantiinis, hospitaliseeritud (sümptomitega) ja intensiivravil. Lisaks on veel iga päev esitatud guariti (tänase seisuga 51 600),ehk siis need, kelle analüüs on min 2× negatiivne.—Pietadè 21. aprill 2020, kell 16:39 (EEST)

Kaugõpe?

Kaugõpe on midagi muud, sellepärast kasutataksegi sõna "distantsõpe". Andres (arutelu) 3. juuni 2020, kell 02:37 (EEST)

Meil on siin vikis "distantsõpe" ümbersuunamine artiklile "kaugõppele". Kui need on kaks eri asja, siis peaks see ka sealt artiklist välja tulema. Ivo (arutelu) 5. juuni 2020, kell 23:52 (EEST)

Sõnaveebis on kaugõpe/distantsõpe sünonüümidena kirjas. (Samas: „E-õpet loetakse kaugõppe üheks osaks“)—Pietadè (arutelu) 6. juuni 2020, kell 11:54 (EEST)

Testide arv tuvastatud juhtumite kohta

...on kasvanud 5–10 testilt nakkusjuhtumi kohta 1000–5000 testini juhtumi kohta (Our World in Data)—Pietadè (arutelu) 27. juuni 2020, kell 14:04 (EEST)

Surmavusmäär

Kas surmavusmäära esitamine on mõistlik, kui on teada, et tegelik nakatunute arv on vähemalt mingi 5x kõrgem, kui tuvastatud nakatunute arv (st surevusmäära on oluliselt üle hinnatud). Ilma täiendava selgituseta võib see olla eksitav. Ivo (arutelu) 19. august 2020, kell 18:42 (EEST)

Vähemalt enwi on selle kasutusele võtnud; selgitusi arvude ebamäärasuse kohta tuleks veelgi lisada, ehk; konkreetne esitus tugineb ametlikult registreeritud/kinnitatud/avaldatud andmetele.Pietadè 19. august 2020, kell 19:04 (EEST)

Tänase päeva seisuga: Venemaa kohta viimasena lisatud viitest, k.a 11 kuu surmajuhtumite arv on ca 220 000 juhtumiga plussis, eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes, millest u 80% on seotud koroonaga: ehk oleks mõttekas lisada nt hauakaevajate töised tegemised, aastate võrdluses (BBC World News "ketrab" viimaste kuude jooksul sageli klippi, milles öeldakse, et hauakaevajate töökoormus kasvanud 3× (Brasiilias)); ja, võib-olla siis u 25 aasta pärast loob keegi vastava algoritmi, söödab selle u 10-kordse valguskiirusega toimivasse „arvutisse³“, ja saamegi peaaegu täpse tulemuse..., kui saame...— Pietadè ^Kaastöö 31. detsember 2020, kell 12:36 (EET)

kaart infoboksis

Koroonaviirusega nakatumiste sagedus 26. septembri seisuga 

kaart on eksitav, septembri seisuga pole Saaremaa enam peamiseks koldeks. --WikedKentaur (arutelu) 27. september 2020, kell 14:38 (EEST)

Surnute vanuse graafika täpsus

graafikas on näidatud üks surmajuhtum vanusevahemikus 45-49. Kas oleks võimalik viidet? Minule teadaolevat kahtlustati covid surma 46 aastase naise puhul, aga hiljem selgus, et surma põhjus oli siiski teine. Nüüdseks on surnud 44 aastane mees, seega võiks vanusevahemik olla ehk 40-49, või siis uus juhtum 40-44? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas 82.131.116.234 (arutelu • kaastöö).

Allikas

Tarvilik oleks küll ka mainida, et antud graafik on antud 12. detsembri seisuga ja seda igapäevaselt ei uuendata. Ivo (arutelu) 21. detsember 2020, kell 14:04 (EET)

LGP. Kruusamägi võiks siis selle paik sättida, tema siin põhiline istutaja ja kustutaja, hetkel on see vale. Mitte ainult aegunud vaid VALE! Suri 44 aastane, ja minu teada pole surnud ühtegi teist alla 50 aastast. – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Urmo Murro (arutelu • kaastöö).

Viidet ei ole endiselt. Kust pärineb see 45-50 aastane covid surnu? – Eelneva allkirjata kommentaari kirjutas Urmo Murro (arutelu • kaastöö).

Ma siis kirjutan otse Terviseameti pressiteatest vastava lause välja: "Ööpäeva jooksul lisandus kolm surmajuhtumit – 89-aastane naine, 67-aastane mees ning 46-aastane naine." Kui sul on mingi teave, mis seda ümber lükkab, siis käi see välja. Mingid arvamised siin arvesse ei lähe. Ivo (arutelu) 25. detsember 2020, kell 13:34 (EET)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Vahemärkuse korras: meditsiinisüsteem tegeleb esmajoones inimestega, statistika arvudega, mis neile antakse; ligi 40 riigi andmeid täiendades on usaldatavamatena tundunud need, kes täiendavad tagasiulatuvalt (nt Soome jpt); samas, kui nt FRA leidis 2019. XII kopsupõletikku põdenu vereproovist C-19 viiruse 2020. a maikuus, on ta (Co-patsiendina) siis "kirjas"? "pandeemilised" kiljatused nt kagu-UK-s muteerunud Co-19 variandi kohta, märkimata samas, nt, samaaegset LAV-i «mutanti»; inimene on kuningas, poliitika ent alati kõrgemal...
Lisaks, juba on olemas u 0,1 mm jämedused raaljuhitavad ajusondid, nii mõnedki riigijuhid olevat (ikka alamate õnne nimel) juba tellinud tuhandeid; samas, mix tellitakse nt vaktsiinivarusid nt riigi 5-kordse elanikkonna tarbeks? Hetkel on vist ~5 vaktsiini, Pfizeri/BioNTechi esindaja, kellel on vabrik Peterburis, ütluse vaba refereering: kuidas nad kujutavad ette, et saame nii kiiresti ühendada nende Sputnik-V meie (kenakese, -70 °C säilitustemperatuuri nõudva asjaga) jne; — Pietadè ^Kaastöö 25. detsember 2020, kell 16:26 (EET)

Kolmas laine

Mitme riigi puhul on mõnda aega juba kasutusel väljend "3. laine" (vt nt Googl'i otsingut)...— Pietadè ^Kaastöö 25. veebruar 2021, kell 00:19 (EET)

Kajastus

Tuleb välja et Eestit on mainitud („From 12 March, the virus was spreading locally. The number of infected grew fast reaching 109 on 14 March.“) ka mujal, iseasi, kes seda ajakohastab...— Pietadè ^Kaastöö 25. veebruar 2021, kell 18:22 (EET)

1. aprillil oli esmaseid positiivseid koroonateste kokku olnud 107 253 ning 2. aprillil tõusis see 108 418-ni. Kuidagi arvutab Terviseamet muutuseks 901?!? Samuti oli 1. aprilli hommikuks surnud 907 inimest ning 2. aprilli hommikuks 922 ning ERR jõudis hommikul juba raporteerida, et ööpäevaga suri 14 (mis küll hiljem 15 peale ringi muudeti). Uhh. Ivo (arutelu) 2. aprill 2021, kell 11:16 (EEST)

Mõne teise riigi andmestutega võrreldes, mida sageli muudetakse (peaaegu) kogu andmekogumi lõikes, on see ehk isegi usaldusväärsem.— Pietadè ^Kaastöö 2. aprill 2021, kell 11:51 (EEST)

Viidete kasti ajamine

Korra varem võeti see kast ära. Nüüd on kast tagasi. Mis edasi? Ivo (arutelu) 8. aprill 2021, kell 19:57 (EEST)

"Korra varem" oli viiteid (märksa) vähem ja arvata on, et, vähemalt esialgu, tuleb neid juurde. Mingi piir peaks olema, artikli rõhtsuunalisest pikkusest/kõrgusest, nt lugemise hõlbustamiseks (nt Viidete järel olevate lõikudeni jõudmiseks).
Mida see "A" täht artikli paremas ülanurgas tähendab, mil teel ta sinna jõudis?— Pietadè ^Kaastöö 8. aprill 2021, kell 20:13 (EEST)

Vikipeedia:A-klassi artiklite kandidaadid/Arhiiv#Koroonapandeemia Eestis Ivo (arutelu) 8. aprill 2021, kell 20:26 (EEST)

Keritavaid elemente ei soovitata kasutada, vt en:WP:SCROLL. See teeb viidete loendi enda lugemise raskemaks ja viidete vormistuse ebaühtlasemaks. Pika artikli huvipakkuva osani jõudmiseks saab kasutada sisukorda, sõltumata viidete olemasolust või rohkusest. Pikne 11. aprill 2021, kell 16:19 (EEST)

Mnjah, esimese ettejuhtuvana sattusin vaatama analoogset artiklit USA kohta, seal on hetkel silma järgi mahust u 1/3 täidetud viidetega; aastas on (tavaliselt) 365 päeva..., sajandis 100 aastat...
Samas, Vikiartikkel (A klassi) ei ole mõeldud päevasündmuste kajastajana, ega saagi, sh/mh rakenduva/rakendatava inimressursi/ajupotentsiaali piiratud olemuse tõttu; kui viidete all on ruumiliselt nt üle poole artiklist, siis ei ole see enam artikkel (üle poole mahust on viited), pigem "komplott" (ja ega teadmata külastusaja pikkusega väisaja, COVID-19, ei saagi ehk tavanorme järgida?) artikli algatusest ja sadadest viidetest meedias avaldatud artiklitele.— Pietadè ^Kaastöö 11. aprill 2021, kell 16:35 (EEST)

Ehk alustada nt 28×, delfi.ee 22× postimees.ee jms (kasumlikud mitte-arstiteaduslikud majandusüksused) viidete elimineerimisest... artikli usaldusvääruse tõstmiseks— Pietadè ^Kaastöö 11. aprill 2021, kell 19:40 (EEST)

Ma ei leia, et hetkel viiteid häirivalt palju oleks. Pigem näen lahendusena alamaartiklite arendamist, sest seda siin ei saa enam eriti paisutada. Nt hetkel oleks puudu artikkel "Koroonavastane vaktsineerimine Eestis". Mis puudutab aga viidete allikaid, siis ei ole see koroonavärgendus puhtalt meditsiiniline nähtus. Sellisena pean tarvilikuks näidata, et mis ikkagi ajakirjanduses kirjutatakse. Ivo (arutelu) 11. aprill 2021, kell 20:27 (EEST)

Arvud

Lehel COVID-19 vaccine doses administered per 100 people [vaktsineerituid 100 elaniku kohta] ja siin (aegunud viitelingiga) avaldatu ei lange kokku.— Pietadè ^Kaastöö 18. aprill 2021, kell 19:39 (EEST)

See on tegelikult jama. Siin ei loetleta ju inimesi ehk väärtused võivad olla nt 300,57864... (s.t inimesi ei saa poolitada, ongi nt 300 ja 301, aga mitte kunagi 300,5 vms -- siin on aga just need komadega arvud). Kuni 300 tähendab, et ongi kuni 300,000... ja 300+ märgib, et 300,001... Muudan selle tagasi. Ivo (arutelu) 10. mai 2021, kell 00:24 (EEST)

BBC tänases artiklis (umbes keskel) on põhjalik tabel vaktsineerimise kohta (100 inimese kohta ja doose kokku) maailmas.☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 16. oktoober 2021, kell 19:36 (EEST)

Koroonasurmade puhul

tuleks järgida andmestiku lehe allosas poolpaksus kirjas esitatud numbrit ja selle muudatusi/muutumisi, mis võib toimuda viivitusega. ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 29. detsember 2021, kell 20:59 (EET)

Pandeemia Eestis

Eestis ei saa olla pandeemiat. Artikli pealkiri ei kõla mulle adekvaatselt. --Andres (arutelu) 3. aprill 2022, kell 23:53 (EEST)

Ja milline pealkiri siis kõlaks? Ivo (arutelu) 4. aprill 2022, kell 01:20 (EEST)

Kui ma teaks, oleksin ammu muutnud. --Andres (arutelu) 4. aprill 2022, kell 19:18 (EEST)

Pietadè, selliseid artikleid ei tohiks ilma pikema aruteluta teisaldada. Seejuures on see seotud ju hulga teiste artiklitega. Nt kui meil on "Koroonapandeemia Lätis", siis miks peaks selle kõrval olema "Koroonaviirushaigus Eestis". Ehk mistahes muudatus nimes mõjutaks väga paljusid artikleid ja selliseid ümbertõstmisi ei tohi teha kergekäeliselt. "Asi x Eestis" on pealegi väga levinud pealkirjavariant. Ivo (arutelu) 4. aprill 2022, kell 17:22 (EEST)

Arutelu võib võtta kuid... (nt ka ELi keelteruumis on nimetus/esitus arenemas, viidatud otsing (covid-19) annab hetkel 37 tulemust/võimalust...),
samas, nt Sõda Donbassis (samuti seotud paljude artiklitega, nii etwi-s kui mujal) "tõlgiti" ümber Vene-Ukraina sõjaks, ja, ei mingit mokakobinat... (nt Butšas olevat (mees)kodanikelt otsitud Donbassi sõja tätoveeringuid) ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 4. aprill 2022, kell 17:34 (EEST)

Või siis, nt „X orkaan/katkupandeemia vms Y riigis“...; (pandeemia ehk 'hulgaline haigestumine' on möödas) ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 4. aprill 2022, kell 17:40 (EEST)

Orkaani puhul on minu meelest OK, sest saab öelda, et Eestis oli orkaan. Aga ei saa öelda, et Eestis oli pandeemia. --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 04:55 (EEST)

Lisaks, arvuti programmid/programmeerijad on tänase päeva seisuga suutelised viima muu(da)tused sisse sekundi murdosa ja ?? ühiku vati keskkonnareostusega, inimeste omavahelisele kooskõlalisele leppele jõudmisega teised lood... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 4. aprill 2022, kell 19:03 (EEST)

Miks Eestis ei saa olla pandeemiat? See ju ulatub ka Eestisse.

Teisaldamise põhjendus on arusaamatu. Pole tarvis tõendada, et sõna "koroonaviirushaigus" või "koroonapandeemia" on olemas. Nende tähendused on erinevad. Tuleks põhjendada, kuidas üks või teine sõna artikli senise teemaga paremini kokku läheb. Nõus, et selliseid eksprompt teisaldamisi tuleks vältida. Pikne 4. aprill 2022, kell 19:24 (EEST)

Nojah, ulatub Eestisse. Saan aru, see on õige, aga parem oleks selliseid kahemõttelisusi vältida. Arvan, et see mitte ainult mulle lõikab kõrva, vaid ka lugejale, kes pole meie konventsioonidega harjunud.

Praegune pealkiri on liiga lai, sest koroonaviirushaigused on Eestis juba ammu olnud. Pakun, et võiks olla "COVID-19 Eestis" või "koroonaviirushaigus 19 Eestis". --Andres (arutelu) 4. aprill 2022, kell 19:37 (EEST)

Teistes keeltes on ka pealkirjas "pandeemia". Kas seal riivab see vähem kõrva? Mulle tundub, et mitmemõttelisust pole just seetõttu, et pandeemia ei saa olla ühes riigis.

"COVID-19 Eestis" on ka laiem kui keelelinkide all viidatud artiklite teema. Kui hakata ka teiste pandeemiaartiklite pealkirju siinse eeskujul muutma, siis võiks ehk olla "COVID-19 pandeemia Eestis", mis on täpsem kui "Koroonapandeemia Eestis". Pikne 4. aprill 2022, kell 20:01 (EEST)

Las teiste keelte kasutajad otsustavad ise.

Asi on pigem selles, et minu arvates inimene väljaspool Vikipeediat ei tule sellise kahemõttelisuse peale ning peab pealkirja absurdseks. Juhul kui ta üldse teab, mida "pandeemia" tähendab. Siin võiks öelda nii, et et ei piisa sellest, kui pealkiri on õige, ta peab ka näima õigena. --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 04:55 (EEST)

"COVID-19 pandeemia Eestis" oleks minu meelest samade puudustega nagu praegune pealkiri. Täpsem ta esialgu ei oleks, sest see on seni ainuke koroonapandeemia.

Selle pealkirjaga on veel see probleem, et me ei tea, millal pandeemia algas ja millal ta lõpeb. Ma arvan, et artikli teema sellega ei alga ega lõpe. --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 04:55 (EEST)

Ja siis nt, ptüi, ptüi, ptüi, "2035. a COVID-19 puhang/epideemia X-s"? ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 4. aprill 2022, kell 20:30 (EEST)

Minu meelest "epideemia" oleks küll parem. --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 04:55 (EEST)

Kusjuures kuju „COVID-19“ (vt IATE eespool, mille taga on ilmselt eesti keele toimkond/töörühm või mis iganes) näikse ainsana olevat kinnistumas/kinnistuvat (u 24-kuise klahvitoksimise vahekokkuvõttena tõden), samuti enamik tulemustest (5318) otsingule "covid-19"
Mina pooldan kuju „COVID-19 Eestis“, võttes ühtlasi arvesse et „COVID-19“ sisu on pidevalt täienemas/mitmekesistumas. ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 4. aprill 2022, kell 20:15 (EEST)

On siiski natuke erinev, et kas meil on nt "Gripp Eestis" või "Grippi x pandeemia Eestis". Antud juhul räägib artikkel ikkagi sellest, kuidas üks ülemaailmne pandeemia on Eestit mõjutanud. Kui koroonast kujuneb midagi tavalise gripiviiruse laadset, mis endeemilisena levib, siis see on midagi sellist, mida võiks ja peaks käsitlema juba mõne teise artikli all.

Mis puutub sellesse, et koroonaviirusi on teisigi, siis on siiski üsna ilmne, et mida inimesed koroonaks nimetavad ning samuti pole meil mitte ükski teine koroonaviirus Eestis sellisel kujul levinud ja isegi mitte ligilähedases mahus mõju avaldanud. Siin pole lihtsalt midagi segi ajada. Ivo (arutelu) 5. aprill 2022, kell 19:17 (EEST)

Kui pandeemia on lõppenud ja me saame selle üle otsustada, millal ta algas ja lõppes, siis see teema on osa artikli COVID-19 Eestis teemast ning me saame otsustada, kas on tarvis eraldi artiklit või mis pealkiri sellele panna.

Minu meelest praegune pealkiri ei eelda, et siin peaks rääkima pandeemia mõjudest Eestis. Pandeemia mõju on näiteks see, et ei saanud vabalt välismaale sõita. --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 04:55 (EEST)

Ehk siis: "Koroonaviirushaigus Eestis" on minu hinnangul selgelt vähemsobilik pealkiri kui "Koroonapandeemia Eestis", sest on viimasenanimetatust laiem ja umbmäärasem. Samuti on ainult üks koroonaviirus [seni] pandeemiliselt levinud ja seega ei ole vähimatki põhjust asja ka kuidagi rohkem täpsustada. Ehk mina paneks artikli vana nime alla tagasi ja ei hakkaks kogu seda nimetamise loogikat kümnetes artiklites ümber tegema. Ivo (arutelu) 5. aprill 2022, kell 22:45 (EEST)

"Koroonaviirushaigus Eestis" on ka halb pealkiri. Mina soovitaksin "COVID-19 Eestis". Sobiks võib-olla ka "Koroonaepideemia Eestis". --Andres (arutelu) 13. aprill 2022, kell 04:55 (EEST)

Kuna Vikipeediat loevad nii mõnedki, siis kinnistab liitsõna teine osa (pandeemia) seda (konkreetse haiguse) pandeemia aspekti põhjendamatult, IMHO; COVID-19 on neutraalsem, laialt kasutusel jne ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 5. aprill 2022, kell 23:38 (EEST)

"COVID-19 pandeemia Eestis" sisaldaks täpselt samamoodi seda "pandeemia"-liidet. "COVID-19 Eestis", nagu juba mainitud, oleks aga laiem teema. Ivo (arutelu) 6. aprill 2022, kell 01:48 (EEST)

┌────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────────┘Ja kui nt anno 2022+10 võtab haigus epideemia mõõdud...
+ nt COVID digitõend (COVID digitõend) jms on juba juurdunud/juurdumas, mitmetimõistmist ei tohiks olla... COVID Eestis  ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 6. aprill 2022, kell 08:24 (EEST)

Panin tagasi praegusele sisule vastava pealkirja "Koroonapandeemia Eestis". Haiguse pandeemiajärgne levik võib jääda ka mingi teise artikli teemaks.

Seda küll, et "koroonapandeemia" ilmselt pole nii ebatäpne, et arusaadavus sellest kannataks ja katki ilmselt midagi pole, kui jätta praegu pealkirjas sedasi. Lihtsalt mina poleks sellist pealkirja alul pannud, kuna on ka täpsem nimetus "COVID-19 pandeemia" ja tulevikus võib olla ka muude koroonaviirushaiguste pandeemiaid. Pikne 6. aprill 2022, kell 20:47 (EEST)

Nuh, nüüd sa vähemalt valasid/heitsid valgust oma tegevusele, tänud; samas, COVID digitõend, [[COVID mis iganes]] (hahahahaa, just proovisin kuugli otsingut stringile "covid-19 testimine" (97 tulemust), olles eelnevalt "testinud" stringi «covid testimine» (116 000 tulemust); Google'i algoritmide ja selle taga olev AI (ning selle loojate) jääb ilmselt artikli kui sellise arutelu teemaväliseks); ilmselt ei olene (ainult) meist, mis nt viisaastaku pärast silma kuvab... ☆☆☆—Pietadè ^Kaastöö 6. aprill 2022, kell 21:31 (EEST)