Arutelu:Koolivägivald
Koolivägivald on õppeasutuse ruumides või hoone hoovis toimuv vägivald või kuritegu.
Kas jutt on mis tahes õppeasutusest. Näiteks ülikoolist? Mis siis, kui kuritegu toimub trepil, nagu Moritz Schlicki tapmine?
Kas näiteks lapseporno paigutamine ülikooli arvutisse on koolivägivald? Kas koolivägivallaga on tegu ka siis, kui üks pätt öösel kooli hoovis teise maha lööb?
Laste omavahelisi julmusi tavaliselt kuritegudeks ei peeta; kui nad seda on, siis on enamik lapsi kurjategijad. Muide, ülikoolis tavaliselt sellist vägivalda ei ole.
Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama või kui see pole võimalik, siis mõnda teist täiskasvanud inimest, keda ta usaldab.
- Mis see siis nüüd on? Kas see on fakt? Minu meelest on mõtet kedagi teavitada alles siis, kui olukorraga ise toime ei tule. Muidu ollakse kaebupunn. Ja lapsed ei usalda täiskasvanuid, sest täiskasvanud ei saa tavaliselt asjast õigesti aru.
- Täiskasvanute (juba ka keskkooliõpilaste) seas võtab seesama vägivald nii rafineeritud vorme, et pole millestki kinni hakata. Andres 24. september 2008, kell 20:06 (UTC)
Kuna kiusajale on tihtipeale oluline, et temast välja tehtaks ja teda kardetaks, siis on kiusataval oluline kiusajast mitte välja teha ja vältida olukordi ja kohti, kus on võimalik vägivalda tarvitada.
- Tavaliselt see ei ole võimalik. Andres 24. september 2008, kell 20:06 (UTC)
- See lõik on välja võetud. Andres (arutelu) 12. jaanuar 2016, kell 19:52 (EET)
- Lisasin juurde kelle vastu vägivalda tarvitatakse. Loomulikult on ka kõrgkoolides koolivägivald. Kui mitte füüsiline, siis psüühiline kohe kindlasti. See soome poiss see nädal õppis kah mingis vanemas kui keskkooli astmes. Kui suva tüübid öösel koolihoovis kaklevad, siis pole see koolivägivald, kui selle kooli õpilased, siis on, mu arvates. Trepp oli vast liialdus, kui hoone ja hoov onmainitud, siis treppe ja aknalaudu ei pea eriti märkima. Kooliarvuti väärkasutamine ei tohiks koolivägivald olla, kui see just konkreetselt kellegi vastu pole suunatud. Teavitamine on loomulik tegevus, ma ei saa aru, miks EI peaks laps oma vanemale rääkima, kui teda koolis näiteks löödi või mõnitati? Kaebupunn on sama "tark" väljend nagu vanglas "kits". See, et Eestis laste omavahelist kaklust kuriteoks ei peeta ... noh ma ei tea. Samas oli mingil viidatud välislingil kirjas, et koolivägivalla tegijatest 60% on 25ks eluaastaks vangis. Kuna statistika viidet ei olnud, siis ma seda kirja ei pannud. Muudele küsimustele saab vast välislinkidest vastuseid. --Oktav 24. september 2008, kell 20:41 (UTC)
- Hoovi asemel võiks olla territoorium. Aga minu meelest võib asi vabalt jätkuda tänaval jne, kuhu õpilased edasi lähevad. Samuti näiteks kooliekskursioonidel. Kui suhtlemine toimub koolikaaslaste vahel, siis ei pruugi koht tähtis olla.
- Minu meelest ei saa koolivägivalda määratleda ka ohvri järgi. Näiteks Beslani pantvangikriisi puhul minu meelest koolivägivallaga tegu pole. Oluline on vist see, et vägivald on koolisuhtluse osa.
- Asi on selles, et igasugune kuritegu ei ole vägivald.
- Vanemad ei saa jutu põhjal eristada laste normaalseid suhteid ebanormaalsetest. Ka normaalsetes suhetes on vägivalla element. Suhtlemisoskuste omandamine on ka vägivallaga toimetulemise õppimine. Kui igas olukorras, kus esineb vägivald, pöördutakse vanemate poole, siis laps ei õpi enda eest seisma. Vanemate ettekujutuses kipub asi olema hullem, kui see tegelikult on.
- Artiklis on ju mainitud, et kui kedagi kiusatakse, siis enamik õpilasi läheb kiusamisega kaasa. Kaasaminejatest ei ole 60% vangis. Poistevahelisi kaklusi peetakse normaalseks ja neid ei puhuta üles. Kui need on kuriteod, siis on peaaegu kõik poisid kurjategijad. Mõnikord on see, mis pealtnäha paistab vägivallana, sõbralik suhtlemine. Jällegi, täiskasvanud ei oska vahet teha. Kui laps on õnnetu, vajab ta muidugi täiskasvanute abi.
- Asi pole vastutes, vaid töös selle artikliga. Andres 24. september 2008, kell 22:27 (UTC)
- Beslan on erandjuhtum, selliseid asju ei saagi kirja panna. Mina ei tea, mida sa mõtled, et kui laps pöördub vanema poole ja siis ta ei õpi ise hakkama saama? Mina näiteks sel juhul lapsele just seletangi kuidas ta hakkama saaks, ta ju ise oma väikese elukogemusega ei tea. Kõik vanemad on kunagi lapsed olnud ja miks nad siis ei vahet ei tee, mis on normaalne suhtlemine? Ega artiklisse ei saa kirjutada, et mälunõrkusega täiskasvanute poole ei tasu pöörduda. Seepärast ma kirjutasinhi, et keda nad usaldavad. Justiitsministeerium vist soovitas kooli psühholoogi poole pöörduda, vot seda ma ei pannud, sest see on eluvõõras, pealegi pole igas koolis psühholoogi. Kui inimene ikka tunneb ennast ohvrina, peaks ta sellest kellegagi rääkima, hoolimata vanusest.--Oktav 25. september 2008, kell 10:48 (UTC)
- Kui midagi defineerida, siis tuleb püüda seda teha nii täpselt kui võimalik. Muidu ei ole defineerimisel mõtet. Definitsioon peab piiritlema, mis mõiste alla käib. Nii saame ka paremini mõista, mis on asja iva. Praeguse definitsiooni järgi on ka Beslani juhtum koolivägivald, mistõttu definitsioon on ilmselt ebaadekvaatne. Koolivägivalla definitsioone võib ja tulebki kirjandusest otsida.
- Asi on keeruline, ja praegune lause on minu meelest selgelt lihtsustav, ja igatahes ei kirjelda see mingit fakti. Just nimelt, kui laps tunneb end ohvrina, siis tal on arvatavasti abi tarvis. Aga kui ta ei tunne end ohvrina, siis ei pea ta ka tingimata kellegi poole pöörduma. Aga see, et ta end ohvrina ei tunne, ei tähenda, et vägivalda poleks. Vägivald on igapäevase suhtlemise osa. Enamasti ei tekita see meile probleeme. Seetõttu ei saa minu meelest ka koolivägivalda defineerida lihtsalt vägivalla mõiste kaudu, sest vägivald kui niisugune ei ole probleem, koolivägivalla mõiste ise aga käib probleemi kohta. Andres 25. september 2008, kell 11:09 (UTC)
- Beslan on erandjuhtum, selliseid asju ei saagi kirja panna. Mina ei tea, mida sa mõtled, et kui laps pöördub vanema poole ja siis ta ei õpi ise hakkama saama? Mina näiteks sel juhul lapsele just seletangi kuidas ta hakkama saaks, ta ju ise oma väikese elukogemusega ei tea. Kõik vanemad on kunagi lapsed olnud ja miks nad siis ei vahet ei tee, mis on normaalne suhtlemine? Ega artiklisse ei saa kirjutada, et mälunõrkusega täiskasvanute poole ei tasu pöörduda. Seepärast ma kirjutasinhi, et keda nad usaldavad. Justiitsministeerium vist soovitas kooli psühholoogi poole pöörduda, vot seda ma ei pannud, sest see on eluvõõras, pealegi pole igas koolis psühholoogi. Kui inimene ikka tunneb ennast ohvrina, peaks ta sellest kellegagi rääkima, hoolimata vanusest.--Oktav 25. september 2008, kell 10:48 (UTC)
Leidsin hea filmi, kus selgakse probleemi olemus:
aga see film ↑ on vene keeles, tuleb tõlkida eesti keelde, kuna materjal artikli kirjutamiseks on väga hea. Probleemi süda ei ole õppeasutuses, vaid selles et pärast NSV liidu kukkumist keegi ei tegele sotsiaalsete probleemidega ja kui "restruktureerimise" ning "liberaalse poliitika" lapsed kasvanud, siis ka tulid vägivalda probleemid. 90.191.190.76 20. juuli 2013, kell 08:52 (EEST)
Katkine link[muuda lähteteksti]
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.
- http://www.ohvriabi.ee/essee2003/larionova.shtml
- In Koolivägivald on 2013-06-24 11:46:34, 404 Not Found
- In Koolivägivald on 2013-07-06 08:43:31, 404 Not Found