Arutelu:Kinnine linn

Kinnise linna territoorium ei pruugi kokku langeda teiste haldusüksuste territooriumitega

See on segane sõnastus.

Minu meelest ei ole loogiline kasutada väljendit "kinnine linn", kui tegemist ei pruugi olla linnaga. Võib-olla tuleks kasutada täpset tõlget või lühendit. Andres 4. juuli 2006, kell 15.52 (UTC)

Suletud haldus-territoriaalne moodustis? Andres 4. juuli 2006, kell 15.53 (UTC)

Ma ei poolda seda, et me hakkame kopeerima vene sõnamonstrumeid, aga muudmoodi on täpset vastavust raske saavutada. Nad ise kasutavad lühendeid, aga eesti keeles ei ole see kombeks (ZATO = SuHaTeM ?). Kui paremat lahendust pole, lepin ma pigem selle väikse ebatäpsusega. --Metsavend 4. juuli 2006, kell 17.44 (UTC)

See ebatäpsus läheb minu meelest siiski liiga suureks, sest niimoodi ei saa vahet teha Nõukogude Liidu, Venemaa ning oletatavate muude maade kinniste linnade vahel, samuti on ebamäärane väljend reserveeritud kahele mõistele, kusjuures ta ei kirjelda neidki täpselt (ei pruugi tegelikult olla linn, nagu Sa ise ütled). Praegugi on artiklis väiteid, mis kehtivad Venemaa, kuid mitte Nõukogude Liidu kohta.

Minu meelest tagab sõnasõnaline tõlkimine täpsuse kõige paremini. Vastete omavoliline leiutamine on minu meelest suurem patt. Andres 4. juuli 2006, kell 18.09 (UTC)

Kas Nõukogude Liidus nimetati kinnisi linnu samamoodi? Arvan tegelikult, et mitte. Seda tuleks korrigeerida.

Arvan küll, et nad ei olnud üheski seaduses loetletud ning nende olemasolu ei olnud üheski seaduses mainitud.

See käib Venemaa kohta. NL kohta ei tea, aga kaldun arvama, et nende loetelu oli siiski mingis salajases määruses olemas. --Metsavend 4. juuli 2006, kell 17.44 (UTC)

Artikli alguses on ju öeldud, et jutt on ka Nõukogude Liidust. Andres 4. juuli 2006, kell 18.09 (UTC)

Mõnikord oli kinnine linn sadade kilomeetrite kaugusel kaardil näidatud asukohast.

Minu teada olid Eesti NSV-s kinnised linnad Sillamäe (mis oli vabariikliku alluvusega linn) ja Paldiski (kuni 1950. aastani vabariikliku alluvusega, hiljem Harju rajooni koosseisus). Eesti kinniste linnade kohta võiks olla eraldi alajaotus. Andres 4. juuli 2006, kell 15.52 (UTC)

Minu meelest nimetati kinnisteks linnadeks ka linnu, kuhu välismaalasi ei lubatud. Andres 4. juuli 2006, kell 15.52 (UTC)

Välismaalasi ei lubatud mingil perioodil üldse Tallinnast väljapoole. Luba oli ka Tartusse vaja. Tartut siiski vist kinniseks linnaks ei nimetatud. --Metsavend 4. juuli 2006, kell 17.44 (UTC)

Rahvasuus nimetati küll. Tartuga oli (vähemalt viimasemal ajal) nii, et seal võis käia, aga ööbida ei tohtinud. Teatud erandid siiski olid. Asi oli sõjaväelennuväljas. Andres 4. juuli 2006, kell 18.09 (UTC)

Kas kinnised linnad on eriomased Nõukogude Liidule ja Venemaale või on neid (olnud) ka mujal? Andres 4. juuli 2006, kell 15.52 (UTC)

Kas Sa oled kindel, et niisugune mõiste nagu закрытое административно-территориальное образование oli Nõukogude Liidus olemas? Samas aga Sa ei maini, et Venemaal on see ametlik nimetus. Andres 4. juuli 2006, kell 19.00 (UTC)

Kas see on ainuke põhjus, miks artikkel veel vaidlustatud on? Ma ei leidnud muud venekeelset nimetust. Ametlikult ei olnud neid linnu olemas, seega ei olnud neil ka üldist nimetust. Ma ei ole nõus sinuga, et enne kui sellel teemal artiklit kirjutada tuleb arhiivi dokumente lappama minna. Üritan ümber sõnastada. --Metsavend 4. juuli 2006, kell 20.12 (UTC)

Põhjus on see, et Sa kasutad seda nimetust Nõukogude Liidu kohta (mille kohta Sul ei ole andmeid ja mis tõenäoliselt ei ole õige). Samuti jääb praegusest esitusest mulje, nagu see termin ei oleks käibel praegu Venemaal. Kui Sa seostad selle termini Nõukogude Liidu asemel Venemaaga, siis ma enam vaidlustama ei hakka, kuigi pealkirjaks olev väljend on vaieldav. Andres 4. juuli 2006, kell 20.28 (UTC)

Nõukogude Liidus ei olnud sellel mõistel eestikeelset ametlikku nimetust. On üsna tähtsusetu kuidas seda vene keeles ametlikult nimetati. Kui see nimetus selgub, võib selle lisada. See artikkel on eestikeelsest mõistest kinnine linn ja sa ju ei vaidlusta, et seda nimetust kasutati ka nõukogude ajal? Kuidas jääb mulje, nagu ei oleks käibel Venemaal? Loe esimest lauset. --Metsavend 4. juuli 2006, kell 21.07 (UTC)

Ei, ma mõtlen ametlikku nimetust. "Kinnise linnaga" on omaette lood. See vajab uurimist, aga seda ma ei hakka vaidlustama, kuigi mulle praegune esitus ei meeldi. Andres 4. juuli 2006, kell 21.47 (UTC)

Ma ei saa aru. Selle termini all mõistad sa закрытое административно-территориальное образование? Artiklis on selgelt öeldud: olid ja on valvatud tänapäevase ametliku nimega ....

Kas siit ei ilmne, et see on tänapäeval käibel? --Metsavend 4. juuli 2006, kell 22.07 (UTC)

Jah. Võtsin vaidlustuse maha. Aga seda peaks ikkagi vähem ümber nurga väljendama. Andres 4. juuli 2006, kell 22.11 (UTC)

Ma ei usu, et Eestis peale Paldiski ja Sillamäe teisi päris kinnisi linnu oli, kuhu vabalt sisse ei pääsenud. Olid küll olemas piiritsoonid, nii et ka Saaremaale ja Hiiumaale pääsemiseks oli tarvis luba, mida piirivalve kontrollis. Andres 4. juuli 2006, kell 19.03 (UTC)

Arvan, et sõna закрытое tuleks tõlkida "suletud". "Kinnine" vastab pigem sõnale замкнутое. Andres 4. juuli 2006, kell 19.06 (UTC)

Eesti suhtes võiks kinniseid linnu ja piirkondi lähemalt ka tutvustada. kas mitte naissaar või aegna vms polnud ka kinnine? ja saaremaa, ntx poolkinnine vms? (ma pole tollaste terminitega nii hästi kursis, jõudsin selles ajas vaid umbes 10 a veeta) avjoska 4. juuli 2006, kell 19.30 (UTC)

Naissaarele ei lastud. Aegnale seevastu võis juba kuuekümnendatel vabalt sõita. Andres 4. juuli 2006, kell 19.34 (UTC)

Selleks et neist asjust kirjutada, on tarvis uurimist. Andres 4. juuli 2006, kell 19.36 (UTC)