Arutelu:Kiirabi

Peaks täpsustama, kus on kiirabi lühinumber 110. Andres 1. oktoober 2009, kell 09:58 (UTC)

Kiirabi lühinumber on ikka 112. --Põnn 8. november 2009, kell 16:54 (UTC)

Hea küll, aga kus? Andres 8. november 2009, kell 17:03 (UTC)

Helistasin lauatelefonilt 112 ja vastas Häirekeskus. Vabandasin ette ja taha, et läks viltu... Küllap siis mobiilit on ka 112. Ei hakka katsetama. See peaks olema üle maailma kehtiv number.--Rünno 8. november 2009, kell 17:11 (UTC)

Vaata en:1-1-2.

Eestis on seda numbrit mitu korda vahetatud. See oli kunagi 03, siis 003, ja nüüd siis 112.

Kogu artiklil on see puudus, et ta räägib Eesti olukorrast praegu, mitte kogu maailmast kõigil teadaolevatel aegadel, aga seda täpsustust ei tehta. Andres 8. november 2009, kell 17:19 (UTC)

Varem oli nii:

"Elu täht" - erakorralise meditsiini märk. Kasutusel erinevates maades.

Kiirabi on ambulatoorne erakorralise meditsiiniabi teenus, mida osutavad spetsiaalse väljaõppe ja tehnikaga varustatud meditsiinitöötajad eluohtliku haigestumuse, vigastuse või mürgistuse diagnoosimiseks ja esmaseks raviks ning vajadusel haiglasse transpordiks. Kiirabiauto

on eriseadmetega varustatud operatiivsõiduk, millega kiirabibrigaad väljakutsele sõidab. Kiirabibrigaad on meeskond meditsiinilise haridusega kiirabi väljaõppe saanud isikutest (parameedikutest), kes vastavalt väljakutsele siirduvad sündmuskohale ja osutavad seal abi. Kiirabi on loodud selleks, et päästa inimesi, kelle elu on ohus (eluohtlikud traumad, liiklusavariid, ägedad haigestumised nagu müokardi infarkt, äkksurm, sisemine verejooks jm). Ülejäänutele haigetele, kelle elu ei ole ohus on ettenähtud erakorralise meditsiini osakond või perearsti (või -õe) -keskus, kuhu haiged saavad pöörduda ise. Kiirabi lühinumber Euroopa Liidus on 112.

Andres 29. detsember 2010, kell 12:13 (EET)

Miks see "Elu täht" siit ära võeti? Andres 8. jaanuar 2011, kell 19:28 (EET) Jõuan sümboolikani panen tagasi :)--80.235.48.245 10. jaanuar 2011, kell 22:51 (EET)

---

USA kiirabi pildil on vigane allkiri. Andres 15. märts 2011, kell 01:25 (EET)

---

Intervikid räägivad kiirabiautost. Andres (arutelu) 4. oktoober 2012, kell 11:41 (EEST)

Artikli lahutamine kaheks

Kuivõrd artikkel koosneb praegu niiöelda üldkiirabilisest osast ja Eesti kiirabist, siis ehk oleks mõistlik teha kaks eraldi artiklit.--Põnn (arutelu) 14. september 2013, kell 13:22 (EEST)

Minu meelest ei ole selleks praegu vajadust. Muide, ka esimene alajaotus tundub olevat Eesti-keskne. Andres (arutelu) 14. september 2013, kell 15:51 (EEST)

Olgu siis pealegi, jääb praegu nii. --Põnn (arutelu) 15. september 2013, kell 16:08 (EEST)

ma soovitaks aegsasti artikli kaheks lahutada--Bioneer1 (arutelu) 15. september 2013, kell 20:49 (EEST)

Selleks et seda, tuleks praegune tekst ümber töötada ning lisada kokkuvõte üleviidud materjali sisust. Omaette artiklis peaks rääkima ka Eesti seadusest ja Eesti kiirabi ajaloost, mitte ainult korraldusest Eesti Vabariigis. Minu meelest ei ole ületõstmine praegu vajalik. Andres (arutelu) 16. september 2013, kell 07:46 (EEST)

Artikkel on liiga pikk, ning ületõstmine on vajalik. Lisaks tuleks osa Eesti kiirabi artiklisse ületõstetavast materjalist jätta osa alles põhiartiklisse. -Mardus (arutelu) 20. august 2015, kell 01:12 (EEST)

Jah, seda võib teha, kui uue artikli sisu koostatakse mitme siinse alajaotuse põhjal ning kokkuvõte jääb ka siia. Andres (arutelu) 20. august 2015, kell 13:50 (EEST)

---

Ravimite nimekiri

Mida arvatakse, kas peaks lisama ka detailse raviminimekirja või piisaks ravimgruppide nimetamisest? Ravimite eraldi loendamine on ehk liiga spetsiifiline?--Põnn (arutelu) 23. jaanuar 2014, kell 15:23 (EET)

Arvan, et ei ole liiga spetsiifiline. Andres (arutelu) 23. jaanuar 2014, kell 20:32 (EET)

Võeti välja:

Kiirabi määratlemine seaduses

Tervishoiuteenuste korraldamise seadus kasutab mõistet kiirabi. Ühtlasi nimetab seadus haiglaeelset erakorralist meditsiiniabi ambulatoorseks abiks. See pole aga korrektne, sest ambulatoorne abi eeldab abi andmist ambulatooriumis. Ambulatooriumiks loetakse üldiselt haiglavälist tervishoiuasutust, mis omab väiksemaid võimalusi kui polikliinik. Ambulatoorse abi saamiseks läheb patsient ise kohale ajal kui kiirabi osutamiseks lähevad tervishoiutöötajad patsiendi juurde väljakutse peale. Ühtlasi on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel õigus saada kiirabi, kuid iga inimene ei oma õigust saada plaanilist abi haiglas, polikliinikus või ambulatooriumis.

Ma asetasin selle tagasi. --Põnn (arutelu) 8. veebruar 2014, kell 09:40 (EET)

Meditsiinilise ja parameditsiinilise kiirabi vahel valimine on rohkem seotud konkreetse riigi tervishoiusüsteemiga kui tõenduspõhisusega. Kiirabi loetakse meditsiiniliseks, kui kiirabibrigaadi juhtiv liige omab meditsiiniõe või arsti haridust. Parameditsiiniliseks loetakse kiirabi siis, kui kiirabibrigaadi juhtiv liige on läbinud parameediku kursused. Tegemist on kuudes (tüüpiliselt 3..6 kuud) mõõdetava kursusega, kus õpetatakse haiglaeelse kiirabi andmist. Meditsiinilise kiirabi eelisteks on kiirelt alustatav põhjuslik ravi ning ühtlasi väiksem hospitaliseeritute arv. Halvaks omaduseks aga kõrgemat töötasu soovivate töötajate vajadus. Parameditsiinilise kiirabi eeliseks on odavus. Puuduseks suurem haiglasse viidavate inimeste arv ja seega võimekate erakorralise meditsiini osakondade võrgu vajadus. Maailmas on kasutusel mõlemad süsteemid.

Seda osa pole vast enam vaja. --Põnn (arutelu) 8. veebruar 2014, kell 09:40 (EET)

---

Ajaloo alajaotuses räägitakse vähemalt alguses erakorralise meditsiiniabi ajaloost, see aga on laiem mõiste kui kiirabi. Andres (arutelu) 8. aprill 2016, kell 00:52 (EEST)

Erakorraline meditsiin kujunes omaette meditsiiniharuks 20. sajandil eKr. Kuidas seda mõista? Andres (arutelu) 8. aprill 2016, kell 00:52 (EEST)

---

Minu meelest peaks link olema ikka Erakorraline meditsiiniline abi. Andres (arutelu) 10. juuli 2016, kell 13:17 (EEST)