Arutelu:Karen Drambjan
ma ei tea, kas mõeldakse Eesti Vasakparteid või Eestimaa Ühendatud Vasakparteid. Tunduvad erinevad asjad olevat. Ave Maria 11. august 2011, kell 22:51 (EEST)
- Eestimaa Ühendatud Vasakparteisse kuulub ta. --c.c. 11. august 2011, kell 22:53 (EEST)
Aga millal ta Konstitutsioonierakonda kuulus? --Juhan121 12. august 2011, kell 00:26 (EEST)
- Konstitutsioonierakond oli selle vasakpartei üks eelkäijaid. Ave Maria 12. august 2011, kell 00:49 (EEST)
- Sõnastust tuleb muuta. Andres 12. august 2011, kell 14:42 (EEST)
"Eesti jurist ja munitsipaalpoliitik" Võib-olla oleks õigem "armeenia rahvusest venekeelne Eesti jurist ja munitsipaalpoliitik" 90.191.119.98 12. august 2011, kell 10:59
Seni teadmata asjaoludel? Andres 12. august 2011, kell 11:07 (EEST)
Meenutab uudisartiklit. Siin võiks kirjas olla kokkuvõtvalt ja konkreetselt, mis viimaste andmete järgi juhtus. Piisaks viidetest, pole tarvis ära tuua, kes ja milliste sõnadega mida kinnitas ning kuidas andmed täpsenesid. Kui sündmuste käigus edastati olulist valeinfot, võiks seda eraldi alaosas mainida. Motiivide ja järelkaja all võiks ehk samuti pikkade tsitaatide asemel olla lakoonilsemalt ja oluliselt enam üldistatult, kes arvas nii ja kes naa. Praegu on siinse põhjal raske millestki aru saada. 88.196.241.249 12. august 2011, kell 16:42 (EEST)
- Sündmuste kokkuvõte on alajaotuse "Intsident Kaitseministeeriumis" sissejuhatuses. Üksikasjad on siiani segased, kas pole? ~~
- Tegu on syndmusega, mille kohta infot aina lisandub ning senised teated on vastukäivad. Esialgu on mõistlikum koguda võimalikult palju fakte kokku, hiljem saab teha selgemad kokkuvõtted. Ilmselt tasuks siis tõsta suurem osa materjali "intsidendi" artiklisse ja jätta siia lyhiylevaade - aga nagu yteldud, praegu on seda veel vara kirjutada, ka olulised asjaolud alles selguvad. --Oop 12. august 2011, kell 17:20 (EEST)
Ausalt yteldes pole ma praeguseks isegi kindel, kas kategooria "Terroristid" on õigustatud. Drambjanil oli kyllalt võimalusi teisi inimesi tulistada, aga lõpuks sai viga ikkagi ainult tema ise. Pigem sobiks kategooria "Õnnetud inimesed". --Oop 12. august 2011, kell 18:32 (EEST)
- Lõhkepaketid sisaldasid naelu ja kruvisid, et võimalikult palju vigastusi tekitada. Neid lasi ta käiku kümmekond. 84.50.36.10 13. august 2011, kell 10:07 (EEST)
- Surma sai ainult tema, aga viga said rohkemad. c.c. 12. august 2011, kell 19:02 (EEST)
- ma ei näe, et terroristiks nimetamine oleks kuidagi õigustatud. Lisaks mulle näib liialdus nimetada kõiki, kes kunagi KOV volikogusse kuulunud või kandideerinud, kohe "munitsipaalpoliitikuteks". Miski volikogu müstifitseerimine, tundub. Antud artiklit oleks aga aus alustada teatega, et Drambjan oli mees kes sai surma -- see et ta oli "Eesti jurist ja munitsipaalpoliitik" (ehk osales pisut kodulinna elu korraldamises) ei andnud käesoleva artikli sünniks ju mingisugust tõuget. Selline väike sildikriitika minu poolt. --Ker 12. august 2011, kell 20:14 (EEST)
- Volikogu liikmed tegelevadki kohaliku poliitikaga.--WooteleF 12. august 2011, kell 21:23 (EEST)
- ma olen kalal käinud, aga pole selle pärast veel kalamees. Osalenud spordivõistlustel, aga pole seepärast veel sportlane. Poliitikas, aga pole poliitk. jne, jne. Eestis on väga palju inimesi, kes on volikogudesse kuulunud. Võtame ühe näite. Miks pole näiteks Ksenia Baltast kõneleva artikli sissejuhatuses teda tituleeritud munitsipaalpoliitikuks? Ta oli ju ka volikogu liige. Ühesõnaga ma arvan, et see inimeste munitsipaalpoliitikuks narrimine on väike kiiks vikipedistidel, ära väljendit pahaks pane. --Ker 12. august 2011, kell 23:12 (EEST)
- Õige, Ksenia Balta juures tuleks see ära märkida. Tõsi, tema elus on ka tähtsamaid saavutusi. Aga Drambjani praktilistest saavutustest enne 11. augustit 2011 oli aastatepikkune tegelemine kohaliku poliitikaga kõige silmapaistvam. Yldiselt on Eesti piisavalt väike, et omavalitsuspoliitikale tasuks tähelepanu pöörata. --Oop 13. august 2011, kell 12:02 (EEST)
- Mitte munitsipaalpoliitikuks ei pea inimest nimetama, vaid tuleb kirjutada nii nagu asi tegelikult oli või on. Inimene ... oli või on näiteks Tallinna linnavolikogu liige. Valju 13. august 2011, kell 13:04 (EEST)
- Noh, kuidas võtta. Kui inimese kogu poliitiline väljund on volikogu liikme staatus, siis saab seda niimoodi ytelda kyll. Aga kui ta on olnud vallavanem, volikogu liige ja vallavalitsuse liige eri valdades vms, siis on "munitsipaalpoliitik" ysna hea kokkuvõte tema tegevusest. Ilmselt tajub mõni inimene seda sõimusõnana, mõni mitte. --Oop 13. august 2011, kell 22:29 (EEST)
- Poliitika on teatud põhimõtetest lähtuv kavakindel tegutsemine, et mõjutada v. korraldada riigiasju, riikidevahelisi suhteid v. ühiskonnaelu (sageli kasut. parteide tegutsemisprintsiipide ja tegevuse kohta) http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=poliitika&F=M . Munitsipaalpoliitika on argikeelne väljend. Valla- ega linnavalitsus ei tee poliitikat, vaid korraldab tegevusi.
- Poliitika on... kavakindel tegutsemine, et...korraldada...ühiskonnaelu. KOV korraldab vaieldamatult ühiskonnaelu.--WooteleF 14. august 2011, kell 18:52 (EEST)
- ma olen kalal käinud, aga pole selle pärast veel kalamees. Osalenud spordivõistlustel, aga pole seepärast veel sportlane. Poliitikas, aga pole poliitk. jne, jne. Eestis on väga palju inimesi, kes on volikogudesse kuulunud. Võtame ühe näite. Miks pole näiteks Ksenia Baltast kõneleva artikli sissejuhatuses teda tituleeritud munitsipaalpoliitikuks? Ta oli ju ka volikogu liige. Ühesõnaga ma arvan, et see inimeste munitsipaalpoliitikuks narrimine on väike kiiks vikipedistidel, ära väljendit pahaks pane. --Ker 12. august 2011, kell 23:12 (EEST)
- Volikogu liikmed tegelevadki kohaliku poliitikaga.--WooteleF 12. august 2011, kell 21:23 (EEST)
Terroristiks kvalifitseerimisest[muuda lähteteksti]
Teda ei saa siiski terroristiks nimetada, sest teadaolevalt ei esitanud ta ühtegi nõudmist ega ei kutsunud üles kedagi hävitama. Valju 13. august 2011, kell 13:04 (EEST)
- Ta on tüüpiline terrorist. Tema motiivid selguvad täiesti selgelt ta varasematest kirjutistest. Ta võitles orja seisuses olevate venelaste eest ja fašistliku Eesti vastu, nagu ta kirjutas. Juba Pronksiöö ajal lubas ta seda relvaga kaitsma minna. Pealegi ära ole nii naiivne, et iga terrorist kohe nõudmistega esineb. Ehk ta lihtsalt ei jõudnud. Ega ka Afganistanis või Iraagis iga terrorist, kes mõne USA soomuki õhku laseb, ei karju enne valjult oma nõudmisi. Aga terrorist on ta selletagi.--85.253.60.90 14. august 2011, kell 10:35 (EEST)
- See, et mõni väeülem Afaganistanis, Iraagis või ka mujal nimetab vastaseid terroristideks, on sõimamine viisakate sõnadega. Ebaviisakamad sõnad ei jõuaks trükki ega eetrisse. See on lihtsalt vastase halvustamine, et näidata vastast roojase, halva ning alaväärsena ja ennast õigena ning õilsana. Nii nagu Eesti ei ole fašistlik (vähemalt praegu) ja eestlased ei ole fašistid, ei ole Drambjan terrorist. Vikipeedias tuleb kasutada sõnu ja mõisteid nende õiges tähenduses, aga mitte halvustada ega anda hinnanguid. Kellegi teise poolt antud hinnanguid võib ära tuua koos ütleja mainimisega. Valju 14. august 2011, kell 11:39 (EEST)
- Ilmselt peaks me kõigepealt tegelema artikliga Terrorism. --Oop 14. august 2011, kell 15:10 (EEST)
- Ah et süütute inimeste massimõrva plaanimine ja teostamine ei klassifitseeru terrorismi alla? See et ta peatati enne kui ta sai pommide ja relvaga plaanitud kahju teha, ei vabasta teda terroristiks olemisest kuidagi. Iraagis, Afganistanis ongi tegu terroristidega, seda tunnistab Nato, ÜRO ja kogu maailma avlikkus. Iga üksikisik arvaku mida tahab, see ei muuda ametlikku suhtumist kuidagi. --85.253.60.90 14. august 2011, kell 22:21 (EEST)
- Kas massimõrva kavandamine on tõendatud? Millal on üldse tegu massimõrvaga? Kas Juri Ustimenko kvalifitseerub niisamuti massimõrvariks? --kanakukk 14. august 2011, kell 23:31 (EEST).
- Võib-olla peaks teda terroristi asemel nimetama kurjategijaks? Taivo 15. august 2011, kell 14:28 (EEST)
- Tal oli kaasas isevalmistatud lõhkekehad, mille sees olid naelad, poldid jms, mis peaks võimalikult suurele hulgale inimestele kahju tegema. See näitab, et tegu oli korralikult etteplaneeritud teoga, mitte mingi segi läinud inimese hetkeemotsiooni ajel sooritatud teoga. See, et sihtmärgiks oli nii oluline ministeerium nagu Kaitseministeerium, näitab soovi riiki destabiliseerida - kah tüüpiline terroristide eesmärk. See pole suvaline inimeste tapmine kusagil. Õnneks ta ei pääsenud ministeeriumisse, sinna kuhu tahtis minna. Politsei peatas ta. Terroriakt jäi sooritamata. Ongi kõik.--85.253.60.249 15. august 2011, kell 19:57 (EEST)
- Võib-olla peaks teda terroristi asemel nimetama kurjategijaks? Taivo 15. august 2011, kell 14:28 (EEST)
- Kas massimõrva kavandamine on tõendatud? Millal on üldse tegu massimõrvaga? Kas Juri Ustimenko kvalifitseerub niisamuti massimõrvariks? --kanakukk 14. august 2011, kell 23:31 (EEST).
- Ah et süütute inimeste massimõrva plaanimine ja teostamine ei klassifitseeru terrorismi alla? See et ta peatati enne kui ta sai pommide ja relvaga plaanitud kahju teha, ei vabasta teda terroristiks olemisest kuidagi. Iraagis, Afganistanis ongi tegu terroristidega, seda tunnistab Nato, ÜRO ja kogu maailma avlikkus. Iga üksikisik arvaku mida tahab, see ei muuda ametlikku suhtumist kuidagi. --85.253.60.90 14. august 2011, kell 22:21 (EEST)
- Ilmselt peaks me kõigepealt tegelema artikliga Terrorism. --Oop 14. august 2011, kell 15:10 (EEST)
- See, et mõni väeülem Afaganistanis, Iraagis või ka mujal nimetab vastaseid terroristideks, on sõimamine viisakate sõnadega. Ebaviisakamad sõnad ei jõuaks trükki ega eetrisse. See on lihtsalt vastase halvustamine, et näidata vastast roojase, halva ning alaväärsena ja ennast õigena ning õilsana. Nii nagu Eesti ei ole fašistlik (vähemalt praegu) ja eestlased ei ole fašistid, ei ole Drambjan terrorist. Vikipeedias tuleb kasutada sõnu ja mõisteid nende õiges tähenduses, aga mitte halvustada ega anda hinnanguid. Kellegi teise poolt antud hinnanguid võib ära tuua koos ütleja mainimisega. Valju 14. august 2011, kell 11:39 (EEST)
- Vabandage kohatu märkus, aga viite saab ka näiteks väitele, et ta oli rahumeelne advokaat, kes läks protesteerima ja lasti äkki maha. -- 84.50.124.62 11. november 2011, kell 01:41 (EET)
Kas see on mingi aktivistide artikkel, et keegi või mingi huvigrupp 24/7 silma peal hoiab, et kõik ikka nend eideoloogilise põhimõtte järgi seisaks?! Vikisõda eetsi moodi?!