Arutelu:Karask

Tere Ave Maria ja Bioneer

Ja mis ma täna loen:

Bioneer: (viim | eel) 2013-08-03T09:38:13‎ Bioneer1 (arutelu | kaastöö)‎ . . (811 baiti) (-63)‎ . . (toim, inglise vikile ei saa viidata; viited puudu --> tädi-Maali jutt)

Mariina: mina vaatasin, eile, et karask kui Eesti rahvustoit ja artikkel võiks sisukamaks areneda (vähemalt alustuseks) ja kes on tädi-Maali jutt vaatasin artiklilugu ja seda toimetasid kasutajad: Bioneer1 ja Adeliine, kas nemad annavad kokku tädi-Maali jutu ja pealegi VIITAMATA tädi-Maali jutu....

• Inglise viide sai siis nüüd välja aga sisu jääb ikka samaks karask on mitmetes maades rahvustoit ja kui lugeda tagurpidi Eesti aega tagasi minnes siis saate ka vast paremini aru miks ta- karask kiirleib oli, tehti ju teist nn loodusliku juuretisega hapu leivategu 1 kord kuus (niipalju kui mina Eesti ajaloost mäletan)

ja selleks, et toitainete perekonnas kellelegi tädi Maali juurde panna, noh peab enne natuke vaatama kuidas,

Tainas ise on jahu, vesi pluss lisaained - kui olete proovinud selle järele leiba teha siis saate aru, et valdaval enamikel juhtudel sellistest koostisosadest tainaga küpsetised süüa ei sünni..... iga vanem küpsetis on osa rahvakultuurist ja selliselt on nad meile tänasesse päeva ilmunud---

Kogu - vedeliku osa VESI: piima- hapupiima, kohupiima-, keefiri liigitab isegi hobikokk vedelike hulka ja neid loetakse taina põhikoostisosadeks pluss lisad sool, ürdid (köömned, vorstirohi jpt) ning mõnes paigas ka lihaosa jne.....

Kergitusaineks olid meie esivanematel põdrasarve sool ja tartar ning söögisooda, presspärm oli kallim ja tuli hiljem toiduvalmistamise komponentide hulka (äkki on olemas artikkel näituseks ka Eesti Pärmitehasest)..

Kui vaatate üle artikli : Leivalabidas ja tuletate meelde millal eesti taluhoonetesse tekkisid statsionaarsed leivaküpsetusahjud siis on ilmselge ka pisut selgem (vast) .....

• Ave Maria: 2013-08-03T10:26:45‎ Avjoska (arutelu | kaastöö)‎ . . (821 baiti) (+10)‎ . . (see "tädi Maali jutt" on selgem ja ülevaatlikum kui nii mõnigi Bioneeri kopipeist) (eemalda)

• Mariina: Kui Teie nii arvate, mina ei arva
• aga vaja pisut rohkem aega nähtuste seletamiseks, mille oled saanud rinnapiimaga .....pluss veel miinuseks see, et profi kokakoolide õpikutes ja retseptikogudes karaskit täies hiilguses arvatavasti ei leidu, sest kui masstootmist pole siis kõrvalproduktidega pole aega neil tegelda.....

Mariina 3. august 2013, kell 14:09 (EEST)

Karask

Praktiline Kulinaaria, Sirje Rekkor, Anne Kersna, Maire Merits, ARGO, 2007, Riikliku Eksami- ja kvalifikatsioonikeskuse majutamise ja toitlustamise õppekava rühma nõukogu soovitab kasutada majutimise ja toitlustamise ala erialade väljaõppes. lk 342 28.7. KARASK

Tooraine: kohupiim 125 g Piim 2,5% 250 g Kanamuna 1 tk Nisujahu 65 g Söögisooda 3 g Sool 2 g Suhkur/mesi 12 g Meierivõi 50 g Odrajahu 140 g

Valmistamine: 1. Kohupiim segada lahtiklopitud muna, piima, soola ja suhkruga. 2.Lisada juurde sulatatud või ja söögisoodaga segatud jahu. 3.Taigen panna võiga määritud ja jahu või mannaga ülepuistatud vormi. 4.Küpsetada ahjus 180 kraadi juures 40 minutit. 5.Küpsust kontrollida puutikuga toote keskosast.

Eesti Rahvusköök, Maalehe Raamat, lk 86 Eesti rahvustoit Põhja-eesti

Odrajahu-kohupiima karask, 1 keeksivormi täis

125 g kohupiima 2,5 dl piima 1 muna 1 tl soola 1 sl suhkrut või mett 2 sl (50 g) võid 2 1/2 dl odrajahu 1 dl nisujahu 1/2 tl söögisoodat

Vormi määrimiseks: võid, nisujahu või mannat

Kohupiim segada lahtiklopitud muna, piima, soola ja suhkruga. Lisada juurde sulatatud või ja soodaga segatud jahu. Taigen panna kohe võiga ja jahu või mannaga ülepuistatud keeksivormi ja küpsetada ahjus 180 kraadi juures 30-40 minutit. Karaski küpsust kontrollida küpsetise keskosast puutikuga.

Serveerida kuumalt külma piimaga.

The Oxford Companion to Food, Alan Davidson, Oxford University Press, lk 732 1999, ISBN 0-19-211579-0

"SODA BREAD any bread raised with bicarbonate od soda and an acid, often supplied by soured milk or buttermilk. Unlike yeast-raised breads, it is quickly made, and does not require strong flour. The bread has been a particular specialty of Ireland since the late 19th century. In Ireland the use of bicarbonate of soda or bread sdoa in bread-making was commonplace by the 1840s and ceretainly by the second half of the 19th century soda bread had become an established feature of the Irish diet. its popularity can in part be atrributed to the fact that rural Ireland did not have a strond tradition of yeast bread manufacture. Unitl the late 19th century bread.making was considered an entirely domestic procedure and executed with a limited range of utensils; the pot oven or 'bastible' and the flat iron GRIDDLE. These utensils were ideally suited to soda bread preparation and the soda itselt provided a convinient, storable, and predictable leaven regardless of the strength or weakness of the flour. In comparison to the more traditonal oaten bread, soda bread was easily prepared and decidedly more palatable especially with hot melting country butter. Soda bread or cakes were baked in the pot oven over the dying embers of the fire and covered with a few sods of urning turf. Traditionally a cross was cut into the dough, which helped in the even baking of the bread and assisted in the quartering of the load aftrwards. The custom was emphasized especially on Good Friday in honour of the Crucification, but the everyday elucidation for the practice was 'to let the devil out'. In Ireland soda bread is prepared with either white or wholewheat flour. Brown soda bread is popularily served with smoked salmon. A sweet version of the bread can also be prepared with the addition of sugar and currants, raisins, or sultanas; this is known by a variety of names including SPTTED DICK, spotted dog, and railway cake." Mariina 3. august 2013, kell 15:37 (EEST)