Arutelu:Kaja Kallase esimene valitsus

Ma pole kindel, et on õige jätta muljet nagu Kristian Jaani ja Eva-Maria Liimets kuuluks Keskerakonda. - Neptuunium ❯❯❯ arutelu 26. jaanuar 2021, kell 13:59 (EET)

Parteinime järel võib sulgudes lisada, et (pole erakonna liige).--Minnekon (arutelu) 26. jaanuar 2021, kell 19:36 (EET)

Huvitav, tänases Postimehes (lk 2) on väidetud, et see on 50. valitsus. Kas nad loendavad midagi erinevalt või on ühel kahest lihtsalt näpuviga? --Ehitaja (arutelu) 27. jaanuar 2021, kell 10:54 (EET)

Eesti valitsuste loendis on number 50. Kust tuli siis 51? --Ehitaja (arutelu) 27. jaanuar 2021, kell 10:56 (EET)

Ehitaja, ajalehte Postimees annab välja Postimees Grupp AS. Nende kontaktaadress on Tallinn, Tartu mnt 80 või legal(ätt)postimeesgrupp.ee. Küllap on murekirja võimalik kirjutada ka otse juhtivpersonalile. Ajalehe peatoimetaja on Mart Raudsaar. Kaebuse võib adresseerida ka avaliku sõna nõukogule või pressinõukogule.

Eesti ajakirjanduse (eetika)koodeksi (nt https://meedialiit.ee/eetikakoodeks/ või http://www.asn.org.ee/koodeks.html) järgi teenib ajakirjandus avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta (p 1.2). Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon (p 1.4). Uudised, arvamused ja oletused olgu selgelt eristatavad. Uudismaterjal põhinegu tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil (p 4.1). Ebaõige informatsiooni ilmumise korral tuleb avaldada parandus (p 5.3).

Riigikantselei hallatava valitsuse vanal veebilehel on Ratase teist valitsust arvestatud viiekümnendana. Uuel lehel on Kaja valitsus loendatud viiekümne esimesena. Küllap on ajalehes Postimees avaldatu trükiviga. Aga arvestades et Vikipeedias on originaaluurimused keelatud ja avaldatut tuleb viidata, siis tuleks mõne administraatori käest üle küsida, kuidas tekkinud vastuolu lahendada, kui PM nt keeldub viga parandamast. --kanakukk (arutelu) 27. jaanuar 2021, kell 12:51 (EET).

Palju õnne, sa suudad anda juba sama sõnaohtralt ebaadekvaatseid vastuseid kui Pietade. Saladus on lahendatud: paistab, et meie valitsuste loendis oli näpuviga ja niivõrd kui ma ajakirjanduse sisemist toimimist tunnen, võis Postimees selle numbri vabalt sealt võttagi. Mis tegelikult demonstreerib ilusasti, miks on oluline, et meil siin faktid korrektsed oleks. Viimaste valitsuste artiklites on kahetsusväärselt palju aegunud juppe ja ka otseseid faktivigu; paar parandasin ennist ära, aga kõige jaoks pole täna enam aega, vast kegi teine jätkab. --Ehitaja (arutelu) 27. jaanuar 2021, kell 15:28 (EET)

Hinnangud

Kahtlen ka vajaduses opositsioonipoliitik Mart Helmet siin sellisel kujul tsiteerida. Selline peatykk võib valitsuste juures olla kyll, kuid hinnangud võiks olla stiilis ajaloolaste-teadlaste omad või mingisugused populaarsusküsitlused vms.
- Neptuunium ❯❯❯ arutelu 27. jaanuar 2021, kell 21:57 (EET)

Endine siseminister Mart Helme Riigikogus 25. jaanuaril 2021: Oluline on see, kuidas see valitsus sünnib, kuidas see valitsus sündis. Oluline on see, et see valitsus on sisuliselt sündinud riigipöörde tulemusena. Täpselt ajastatud, ja nagu üks naljahammas ütles, kaporatuuri poolt läbiviidud operatsiooni tulemusena. See on, see on tõeline oht demokraatiale, see on tõeline oht Eesti püsimisele.<ref>https://epl.delfi.ee/artikkel/92362781/mart-helme-riigikogus-ma-olen-taitsa-veendunud-et-minu-sudamel-on-eesti-palju-rohkem-kui-sellel-daamil-kes-siit-puldist-asja-lahkus</ref>

Veel üks välja võetud tsitaat:

Ajaloolase Jaak Valge hinnangul võib valitsusevahetuse näol olla tegemist riigipöördega: "Mõistete devalveerumine poliitikas on ebameeldiv, aga siinkohal tuleb küll täie teadlikkusega kinnitada, et kui Keskerakonna fraktsiooni aseesimees [Siret Kotka] ei tunnista oma väidet valeks, siis polnud tegemist mitte koalitsiooni vahetumisega ehk võimupöördega, vaid riigipöördega, sest just seda tähendab eriteenistuste tugi või nendepoolne nõue valitsuse vahetuseks."

Esiteks on eksitav esitada seda kui (näiliselt neutraalse) ajaloolase hinnangut - tegu on ikkagi võimust ilma jäänud partei esindajaga - ja teiseks on sellise väite üksi esiletoomine talle väga ebaproportsionaalse kaalu andmine. Eri parteide hinnangud toimunule võiks kirja saada küll, aga mingil kokkuvõtval kujul, mitte hulga tsitaatide roduna, ja neid tuleb eristada neutraalsete isikute hinnangutest. Poliitikute kommentaarid pole neutraalsusprobleemi tõttu usaldusväärsed valitsusega seonduvat hindama, vaid on osa valitsusega seotud sündmustest. Kogu seda kompotti - sündmusi ja poliitikute väljaütlemisi - saavad neutraalselt kõrvalt hinnata ikka politoloogid ja võib-olla ka ajakirjanikud. Artikli sisu ja ülesehitus peaks just sellest lähtuma. --Minnekon (arutelu) 4. veebruar 2021, kell 21:17 (EET)

Mis ajast algab vähemusvalitsus?

Kiirustav kaastööline on märkinud Kaja Kallase valitsuse vähemusvalitsuseks, samas nt Allar Jõks väidab, et kuna uusi ministreid pole kinnitatud, siis pole tegu ei vähemus- ega enamusvalitsusega. Samas ministriteta valitsus ilmselt töötab ka hoolimata puhkuste asjast de facto vähemusvalitsusena? Põhiseaduslikus mõttes piiripealse olukorra kohta on lisaks Jõksile seisukohti avaldanud ka Adams, Hänni, Tupay jt, seega vääriks see nii või naa dokumenteerimist. Samas õiguskantsler Madise esialgu olukorda põhiseaduslikult problemaatiliseks ei pidanud. --Kamma (arutelu) 7. juuli 2022, kell 10:57 (EEST)

Seda ei saagi üheselt öelda. --Andres (arutelu) 7. juuli 2022, kell 11:38 (EEST)

Mis ajani valitsus ametis on?

Kas valitsus on esmaspäevani ametis? --Andres (arutelu) 15. juuli 2022, kell 16:19 (EEST)

Kui see nii on, siis tuleks lõpukuupäevad ära jätta. --Andres (arutelu) 15. juuli 2022, kell 16:55 (EEST)

Tagasiastumine ja ametist vabastamine on eri asjad. Valitsus lõpetab tegutsemise pärast vabastamist presidendi poolt kui uus valitsus ametisse kinnitatakse. Allikas: põhiseaduse paragrahv 92. Arvatavaid tulevikusündmusi ei peaks faktina esitama. --Minnekon (arutelu) 15. juuli 2022, kell 19:01 (EEST)