Arutelu:Ka gängster on inimene

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Ma tean küll, et üks sõna siin pealkirjas võib tekitada eriarvamusi. -- Ahsoous 3. september 2012, kell 19:11 (EEST)[vasta]

"on"? --Oop (arutelu) 3. september 2012, kell 19:55 (EEST)[vasta]
ÕS tahab 'a'-ga -- Ahsoous 3. september 2012, kell 20:16 (EEST)[vasta]
Las ta siis tahab. --Oop (arutelu) 3. september 2012, kell 22:23 (EEST)[vasta]
Aga mujal internetiallikates (movies.ee, filmiveeb.ee ja saatekavad) on ka valdavalt nii (a-ga). Miks teisiti? 88.196.241.249 4. september 2012, kell 00:21 (EEST)[vasta]
Vaat' igastahes ma võin tean vähemalt ühte raamatut, kus see pealkiri on 'ä'-ga. Heakene küll, see tegelikult pole nüüd niiväga näitaja, aga mõtteainet annab selle sõna hääldus küll ja veel. Ja idiootne lugu on veel see, et EKSS-is on sees sõna 'gäng'. Lihtsalt paistab, et sõnastiku koostajad pole võib-olla, et antud sõna puhul, kõike läbi mõelnud ja tekitanud seeläbi lihtsalt kogemata midagi mis peaks eksitussõnastikku kuuluma või midagi emma kumma sõna kirjapildis ära muutma. -- Ahsoous 4. september 2012, kell 00:53 (EEST)[vasta]
Noh, gangster on rohkem inglisepärane kirjapilt. Kyllap neid inimesi ikka on ka, kes seda eesti keeles nõnda hääldavadki (kuidas ses "Öö Chicagos" laulus lauldigi? mitte ei mäleta), aga viimastel aastatel pole kyll kuulnud. Ilmselt mugandati kirjapilt juba nõukogude ajal, kui enamik eestlasi inglise hääldusest õhkagi ei teadnud, ja nyyd on praktikas muutunud hääldus inglisepärasemaks tagasi. Ainult et kui me kirjutame gangster ja hääldame "gängster", siis on see puhtalt tsitaatsõna ja peaks kursiivis olema; see käib jälle meie ajakirjandusel, saatekavadel ja filmiveebidel yle jõu. (Filmiveebe ja saatekavu ma ei tahaks yldse õigekirja asjus jutuks võtta.) --Oop (arutelu) 4. september 2012, kell 12:08 (EEST)[vasta]
Kui on kirjutatakse 'a' ja tegu pole tsitaatsõnaga, siis samamoodi hääldubki. Oletatavasti pole a-tähe eelistamine juhuslik, ka sarnases sõnas skanner. EKSS seejuures ei kajasta vaid õigekirja ega seonduvaid soovitusi. Filmiveebid ega saatekavad pole õigekirja asjus autoriteedid, nad lihtsalt järgivad õigekirja. 88.196.241.249 4. september 2012, kell 12:58 (EEST)[vasta]
Mil määral Eesti saatekavad ja filmiveebid õigekirja järgivad, selle kohta on mul oma arvamus. Aga mind võlub see mentaliteet, mille järgi kõik usuvad, et "oletatavasti pole" EKI seisukohad "juhuslikud" - usk on, argumente pole vajagi, sest ylevalt antu on seda õigem, mida mystilisem. EKI ise arvab samamoodi, sellepärast nad naljalt midagi ei põhjendagi. Sinepiivake jne, eks ole. - Antud juhul saab tsitaatsõna omasõnaks mugandada kahel viisil: hääldus- või kirjapõhiselt. Kummalgi omad põhjendused, laias laastus võrdsed. --Oop (arutelu) 4. september 2012, kell 14:20 (EEST)[vasta]
Räägin selle konkreetse filmi pealkirjast saatekavades ja mujal. Seda usku muideks kutsutakse heausklikkuseks. Muidugi on argumente vaja, lihtsalt see, et mina või sina midagi ei tea, ei tähenda veel, et asi on põhjendamata. Autoriteete on hea usaldada ja järgida lihtsalt sellepärast, et oma rumaluses mitte vaielda. Sa ei esita ise ka erilisi vastuargumente selle kohta, miks antud juhul autoriteete iga hinna eest eirama peaks. ÕS-is olev sõna mõistagi on mugandatud pigem kirjapildipõhiselt. 88.196.241.249 4. september 2012, kell 15:37 (EEST)[vasta]
Minu suhtumist nimetatakse "heausklikkus kuni tosina aastani keeletoimetajana, millele järgneb põhjendatud skepsis". Võib ka lihtsalt heausklikkuseks kutsuda, aga selle nimega kutsumise peale ta ei tule. Ei pea eirama, antud juhul ma lihtsalt ei näe head põhjust, miks nende lahendus parem on kui alternatiiv. Mulle tunduvad nad ysna võrdsed. --Oop (arutelu) 4. september 2012, kell 18:02 (EEST)[vasta]

Selle üle võib ikka vaielda, kas norm on kõige õigem, kuid kirjakeele norm on oma olemuselt ju tinglik kokkulepe, mitte objektiivselt kõige õigem lahendus. Minu meelest ei saa Vikipeedias läbi viia kirjakeele normist lahknevat lahendust, sest meil puudub keeletoimetaja võim ning eri inimeste arusaam kõige õigemast lahendusest ei lange kokku.

Teine asi on see, et kui näiteks mõne raamatu või filmi pealkiri ei vasta kirjakeele normile, siis me ei hakka teda sellepärast ümber tegema. Praegusel juhul pole kindel, mis selle filmi pealkiri eesti keeles on. Andres (arutelu) 4. september 2012, kell 22:16 (EEST)[vasta]

Lihtsalt repliigi korras – mina vist pole elu sees mitte ühtegi kirjakeele normile vastavat ilukirjanduslikku teost lugenud ja sellele normile vastavat filmi näinud. Ja muide ega selle filmi originaalpealkirigi on nagu mingis murrakus ja mitte inglise keeles. -- Ahsoous 5. september 2012, kell 10:36 (EEST)[vasta]