Arutelu:Friedmanni võrrandid
Teema on kaetud, kuid juhiks tähelepanu lausestusele ja sõnakordustele. Samuti esineb näpuvigu. Artikkel käsitleb üpris spetsiifilist teemat ning seetõttu arvan, et autor kasutas adekvaatseid allikaid, samuti esineb piisavalt siselinke. Artikkel on ettemääratud pikkusega (10000 tähemärki). Jääb mulje nagu artikkel oleks kiiruga koostatud, sest sõnastus ja lausestus on kohmakad. Näiteks lauses: „Kus H on Hubble'i parameeter, G on Newtoni gravitatsioonikonstant, on energiatihedus, k on kolme võimaliku erineva väärtusega ruumikõverust määrav konstant, c on valguse kiirus ja R on pikkuse dimensiooniga mastaabikordaja“, saaks eemaldada sõnakordused, mis muudaks lugemise tunduvalt sujuvamaks. Järgnevas lauses võiks samuti sõnastust parandada: „Hubble parameeterit saab defineerida kui...“
Lauses: „Sfäärilisele ruumile vastab k > 0, eukleidilisele k = 0 ning hüperboloidsele ruumile,“ tundub, et lause lõpus oleks miskit puudu või tuleks sõnastust parandada.
Kooloni võiks järgnevas lauses asendada punktiga: „Võrrandid pole sõltumatud: teise võrrandi saab esimesest, kui arvestada adiabaatilist paisumist“ ning alustada uut lauset: „Esimesest võrrandist saab tuletada teise, kui arvestada adiabaatilist paisumist.“
Korrektsem oleks kasutada sõnapaari „võrrandite leidmisel“, mitte „võrrandite leidmiseks“. Samuti võiks lause ikkagi ühele reale kirjutada ning seejärel valemi.
Lause: „Juhul, kui w < − 1 siis nimetatakse Friedmanni võrrandis esinevat energiat fantoomenergiaks“, saaks ümbersõnastada :“ Kui w < − 1 nimetatakse Friedmanni võrrandis esinevat energiat fantoomenergiaks.“
Sõnaühendi „ja ei“ asemel saaks kasutada „ega“ ning „mille nimeks on“ võiks asendada „nimega“. Öeldis ei tohiks paikneda lause lõpus, seega võiks ümbersõnastada lause: „Mida negatiivsem on w, seda kiiremini singulaarsus saabub.“
Lauses: „ Energia, mis evolutsioneerub kui w = 0 on koondunud ühte punkti,“ esineb kaks öeldist, seega ka teise tegusõna ees peaks olema koma. „Näiteks“ ette käib samuti koma. Mitte „ Lisaks tuntule elektromagneetilise...“ vaid „lisaks tuntud elektromagnetilisele kiirgusele...“.
Esineb näpuvigu, näiteks võiks kirjutada kiirendus, mitte kirendus ja implulss asemel impulss. Lõppliku on valesti kirjutatud, esineb kaashäälikuühend, seega oleks korrektne trükkida lõpliku ning lõppliu asemel lõpliku.
Leidub veel teisigi stiilivigu ning autor võiks teksti hoolikalt üle vaadata ja üritada sõnastust parandada.
--Krty 11. november 2011, kell 18:52 (EET)
Alajaotuses "Tihedusparameeter" on lauses "Sellest järeldub, et ..." puudu komad. Alajaotuses "Tasane ruum" on üks koma liigne. Alajaotuse "Erinevad w väärtused" esimeses lauses puudu koma, teises lauses koma liigne. Mitmes kohas artiklis peaks olema singulaarsus nimega (ilma komata). Saab vastavat komponenti ignoreerida (kui ma nüüd millegi erialaspetsiifilisega mööda ei pane). Lauses "Pinna liikumine risti tasandiga ..." on liigne sõna "piirides". Energia, mis evolutsioneerub, kui w = 0, on koondunud ühte punkti. Tubli! Adeliine 14. november 2011, kell 14:10 (EET)
Võrrandite looja nime õigekirjutus eesti keeles on vähe teine. Seega, ka artikli nimi peaks muutuma. --Hirvelaid 14. november 2011, kell 14:59 (EET)
- Minu teada on "Friedmann" ja "Fridman" mõlemad õiged nimekujud. "Fridmann" on vale. Andres 15. november 2011, kell 02:26 (EET)
- Usun küll, et eestikeelsetes teadusartiklites kasutatakse nimekuju "Alexander Friedmann", kuid kas see sellepärast paralleelvormina kohe õigeks lugeda? Arvan, et kui teadusartiklisse satub selline nimekuju, siis see tuleneb kirjutaja mugavusest või harjumusest töötada võõrkeelse kirjandusega. Kui see vorm konkreetse isiku puhul on siiski õige, siis tahaks küsida, miks ta õige on? --Hirvelaid 15. november 2011, kell 16:56 (EET)
- Sest perekonnanimi on saksapärane, nagu sageli juudi perekonnanimed. Neid on lubatud kirjutada saksapäraselt. Siis vist peab ka eesnime saksapäraselt kirjutama. Andres (arutelu) 15. september 2012, kell 21:28 (EEST)
- Milline peaks olema selle kosmoloogi isikuartikli pealkiri eesti vikis? --Hirvelaid (arutelu) 29. juuni 2017, kell 10:31 (EEST)
- Mina paneksin Aleksandr Fridman, sest Alexander ei ole eriti õigustatud, aga Aleksandr Friedmann oleks ka imelik. ~~
- Usun küll, et eestikeelsetes teadusartiklites kasutatakse nimekuju "Alexander Friedmann", kuid kas see sellepärast paralleelvormina kohe õigeks lugeda? Arvan, et kui teadusartiklisse satub selline nimekuju, siis see tuleneb kirjutaja mugavusest või harjumusest töötada võõrkeelse kirjandusega. Kui see vorm konkreetse isiku puhul on siiski õige, siis tahaks küsida, miks ta õige on? --Hirvelaid 15. november 2011, kell 16:56 (EET)
- Sellest järeldub, et ruum on avatud, kui 0 < Ω < 1, tasane, kui Ω = 1 ning kinnine, kui Ω > 1.
- Alajaotuses "Tasane ruum" on nüüd kaks koma üle
- Alajaotuse "Erinevad w väärtused" esimeses lauses puudu koma, teises lauses koma üle. Adeliine 29. november 2011, kell 08:11 (EET)