Arutelu:Foobia

--Brita 2. mai 2009, kell 09:26 (UTC)Minu meelest ei räägi raamat "Hirmu põhivormid" mitte foobiatest, vaid pigem isiksusetüüpidest. Andres 14. detsember 2006, kell 13:19 (UTC)

Ei tea, ei valda teemat --Dj Capricorn 14. detsember 2006, kell 13:27 (UTC)

*F. Riemann "Hirmu põhivormid", Johannes, Esto Ühing, 1999

Võtsin välja. Andres 21. detsember 2006, kell 07:38 (UTC)

kas keegi oskaks lahti kirjutada mis asi on normaalne inimene, ilma selleta on kogu definitsioon kahjuks mõttetu... ja tegelikkuses ma arvan, et absoluutselt kõikides inimestes on täiesti vabalt võimalik esile kutsuda näiteks kasvõi klaustrofoobia... - Ahsoous 20. detsember 2006, kell 22:22 (UTC)

Arvan, et pole õige sõnastus "mis normaalsel inimesel kartust esile ei kutsu". Pigem peaks ütlema "olukorras, milles normaalsel inimesel kartust ei teki". Andres 21. detsember 2006, kell 07:37 (UTC)

Kahtlemata on see filosoofiline mõiste, mistõttu ilmselt defineerida üheselt ei saagi, tuleb lihtsalt ette kujutada, et see ängistustunne ei teki enamikel inimestel (ja neil vähestel, kes foobia tekib) on ebanormaalsed inimesed; raske on seletada, samuti pole ma piisavalt kompetentne filosoofias, ega psühholoogias --Dj Capricorn 20. detsember 2006, kell 22:29 (UTC)

Ilma selleta ma ka ei usu, et see artikkel üldse mõtte kaotab --Dj Capricorn 20. detsember 2006, kell 22:30 (UTC)

pigem siis juba kirjutada tavainimesel... muidu võiks ju hakata "klassikuid" tsiteerima väga kerge on olla ebanormaalne... - Ahsoous 21. detsember 2006, kell 23:03 (UTC)

Tõsi, tuleks välja võtta - foobiad võivad tekkida ka "normaalsel" inimesel ning ka teised inimesed võivad karta asju, mille suhtes mõnel inimesel on foobia (ma usun, et võib öelda, et paljud kardavad surma, aga see ei tähenda, et neil oleks surmafoobia). Mina lõpetaks definitsiooni "..., mida tajutakse tegelikust ohtlikumana". Sõna ängistustunne asendaks ärevustundega.--Ken 21. detsember 2006, kell 16:27 (UTC)

Aga tee siis parandused, Sa ju tunned teistest paremini asja. Andres 21. detsember 2006, kell 22:37 (UTC)

Ma viisin Sinu pakutud parandused sisse, kuid mulle tundub, et praegune sõnastus pole päris õige. Näiteks kas surmafoobia puhul tajutakse surma tegelikust ohtlikumana? Andres 22. detsember 2006, kell 07:41 (UTC)

Aitäh, minuarust on küll nüüd õigem. Surmafoobia korral hinnatakse kõrgelt üle tõenäosust, et surrakse. Paralleeliks näiteks madude kartus - maod võivad olla tõepoolest ohtlikud, aga inimene, kellel on madude suhtes foobia, tajub neid ohtlikumana, st. hindab suuremaks tõenäosust, et maoga kokku puutudes midagi (mis täpselt, on iseasi) hirmsat juhtub.--Ken 22. detsember 2006, kell 09:21 (UTC)

Jah, ma mõtlesin ka selles tõenäosuse suunas, aga ei leidnud sobivat sõnastust. Sõna "ohtlikkus" ei ole minu meelest piisav. Siiski, tõenäosus, et surrakse, on ligikaudu 1. Kuidas seda üle hinnata? Andres 22. detsember 2006, kell 10:00 (UTC)

Jah, suremise tõenäosus pikas perspektiivis on küll 1, aga tõenäosus, et sa sured praegu ja nüüd on enamikel inimestel väiksem. Kui proovida surma hirmu hoogu kirjeldada, siis see võiks näha välja nii, et inimesel tekib mõte enda (või lähedase) surmast. See kutsub esile ärevuse tõusu koos sellega kaasnevate sümptomitega. Seejärel tõlgendatakse neid sümptomeid kui kehaliselt ohtlikke, justkui märki tõepoolest kohe aset leidvast surmast. See omakorda suurendab hirmu, mis tõstab ärevust jne. Surma hirm iseenesest ei ole väga sagedane.--Ken 22. detsember 2006, kell 10:16 (UTC)

Jah. Lihtsalt tekst vajab täpsustamist. Andres 22. detsember 2006, kell 11:37 (UTC)

Võiks vaadata näiteks http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/RHK/ver1998/F4.htm --Brita 2. mai 2009, kell 09:26 (UTC)