Arutelu:Enesetapp

öelge kuidas teha eneseppu nii et valu ei tunneks!!!

Enesetapp on alati valus ja ei lahenda ka seda valu, mille pärast ennast tappa tahetakse. Kui inimene ei suuda saada hakkama oma probleemidega, peab ta leida võimaluse abi leidmiseks teistelt inimestelt või arstidelt. Enesetapp ei lahenda ühtegi probleemi, vaid toob neid juurde.

Kustusin artikli algusest järgmise lõigu - ", ette teades käitumise tulemust." Näiteks skisofreenia korral sooritatakse enesetapp psühootilises seisundis ja sel ajal inimene ei anna aru oma tegude tähendusest - 'hääl käskis ennast ära tappa'. --Hendrix 12. mai 2007, kell 07:21 (UTC)

Aga sel juhul mahuks valdav osa õnnetusi definitsiooni alla ka.

Kustutasin järgmise lõigu - "* probleemilahendusoskused – depressioon vähendab inimese võimet leida probleemidele lahendusi. Lisades vähenenud probleemilahendusoskusele negatiivsed elusündmused, suureneb suitsiidirisk märgatavalt; " probleemilahendus on puhtalt intellektiga seotud. Depressiooni korral ei ole intellekt primaarselt häiritud. Deprssiooni korral puudub patsiendil motivatsioon elada ja seetõttu ta lõpetab enese eksistentsi. --Hendrix 12. mai 2007, kell 07:26 (UTC)

"Aga sel juhul mahuks valdav osa õnnetusi definitsiooni alla ka." - ega seal väga selget piiri tõmmata ei saagi enesetapu ja õnnetuse vahele. Täisjõus inimese, sageli igapäevasest elust pärit põhjuste tõttu, surmab ennast. Ka surm haiguse tõttu on oma olemuselt õnnetus. Aga rangelt võetuna on õnnetus siiski midagi muud - esiteks õnnetult hukkunu ei soovinud surma (kuigi ta kimas 200-ga, tahtis ta siiski edasi elada) ja teiseks õnnetuse põhjustaja on sageli teine osapool --Hendrix 16. mai 2007, kell 09:20 (UTC)

Durkheimi tõlgenduses esineb märkimisväärne eksimus, nimelt lükkas Durkeheim ümber, et suitsiid on seotud nn. loomuliku nivooga (looduslike, klimaatiliste ja asustussüsteemist tulenevatest faktoritest) (Book I Chapter 3: Suicide and cosmic factors). Durkheim käsitluse kohaselt oli suitsiidide tase ühiskonnas väline sotsiaalne fakt ja suitsiidide taset ühiskonnas oli võimalik seletada lähtuvalt sotsiaalsest teguritest: integratsioonist ja regulatsioonist. (Emile Durkheim (1897/2002) Suicide. A study in sociology. Routledge Classics: London and New York)

Palun paranda. Andres 15. märts 2008, kell 08:51 (UTC)

Definitsioon (esimene lause) ei ole õige. Enesetapu jaoks ei piisa sellest, et ohver põhjustab oma surma. Muidu oleks kõik Darwini auhinna laureaadid enesetapjad. Andres 13. november 2008, kell 08:34 (UTC)

Ilmselt tuleb lisada kuskile sinna lausesse veel "tahtlikult".--WooteleF 13. november 2008, kell 09:49 (UTC)

tahtlikkuse sissetoomine ei päästa. Darwini laureaadid tegutsesid kõik tahtlikult. See ei loe, et nad ei näinud ette tagajärgi. Minu arust esimese lause peaks üldse kõrvaldama. Suitsiidi puhul on ikka kõige tähtsam soovimatus edasi eksisteerida.--Hendrix 13. november 2008, kell 18:59 (UTC)

Lauses räägitakse oma surma tahtlikust põhjustamisest. Darwini auhinna laureaadid ei põhjustanud oma surma tahtlikult.

Soovimatus edasi eksisteerida ei ole enesetapp, kui selleks, et mitte edasi eksisteerida, midagi ei tehta. Kui inimene ei taha enam elada ja ootab surma, siis see iseenesest ei ole enesetapp. Kui ta aga näiteks loobub söömisest, et nälga surra, siis see võib olla enesetapp. Andres 14. november 2008, kell 21:09 (UTC)

Definitsioon on halb. Oluline on põhjustamise tahtlikkus. Andres 23. veebruar 2011, kell 16:52 (EET)[vasta]

Üksildus vs üksindus[muuda lähteteksti]

EKSS [1] järgi võib kasutada emba-kumba; mõni vist püüab neid siiski eristada--Bioneer1 (arutelu) 7. september 2012, kell 17:38 (EEST)[vasta]

"Eesti koos teiste Baltimaade, Venemaa, Soome, Ungari ja Sri Lankaga kuulub suurima enesetapuriskiga maade hulka." Viimastel aastatel ei kuulu Eesti enam suurimasse riskigruppi, vaid on ensetappude suhtarvu poolest tunduvalt madalamale kohale langenud. Velirand (arutelu) 4. september 2016, kell 10:05 (EEST)[vasta]

Sloveenia olevat Euroopas kuskil eesotsas. Kui Sul on allikaid, pane kas või arutelusse, sest muidu seda muuta ei saa. Andres (arutelu) 4. september 2016, kell 10:40 (EEST)[vasta]

Selles tabelis on Eesti 38.-39. kohal: https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_suicide_rate Velirand (arutelu) 4. september 2016, kell 10:42 (EEST)[vasta]

Seal on kaks väga erinevat tabelit (esimene on kuidagi vanuselist jaotust arvestades kohendatud), teises on Eesti 24. kohal. Mulle käib praegu üle mõistuse, aga võib-olla võtaks selle lause esialgu välja. Andres (arutelu) 4. september 2016, kell 11:14 (EEST)[vasta]

vt ka: http://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php/Causes_of_death_statistics/et suwa 4. september 2016, kell 11:23 (EEST)[vasta]

Enesetapu põhjused ei ole hästi esitatud. "Õnnetuse" juurest võeti selgitav märkus ära. Igatahes pole üldse selge, kas enesetapp saab olla õnnetus (vene rulett on mõtlemapanev näide). Andres (arutelu) 2. november 2016, kell 20:35 (EET)[vasta]

Minu meelest tuleks õnnetus üldse sealt samuti eemaldada. inglise keeles näiteks nimetatakse seda "accidental death"-iks. Antud näite vene ruleti kohta võib muidugi tagasi lisada kui see kellegi arvates sinna sobib. "Kool" põhjusena on samuti minu arvates võrdlemisi küsitav. Võttes arvesse, et stress ja muud psühholoogilised põhjused, mida kool võib põhjustada, on mainitud. Neptuunium (arutelu) 2. november 2016, kell 20:44 (EET)[vasta]

Kool ongi välja võetud.

Accidental death on sama asi, mida siin praegu õnnetuse all mõeldakse. Ma ei näe ikkagi, kuidas seda ilma selgituseta esitada.

Asi tuleks esitada põhjalikumalt ja soliidsete allikatega. Andres (arutelu) 2. november 2016, kell 21:54 (EET)[vasta]

Definitsioon artikli alguses on halb. Vaata allpool alajaotust "Enesetapu mõiste". Andres (arutelu) 2. november 2016, kell 21:58 (EET)[vasta]