Arutelu:Eedeni aed

Lausetest "Et tänapäeval Ida-Türgis Eedeni aeda ei ole, sai üsna vara selgeks. Kuid XIX sajandil organiseeriti ekspeditsioone Niiluse lätete otsimiseks, kuna sooviti sealt Eedeni aeda leida." jääb mulje, et on tõestatud Eedeni aia ja Niiluse lätete samasus ning välistatud Türgi idaosa ja Iraani loodeosa Eedeni aia asukohana. Sisuliselt väidetaks seeläbi, et Eedeni aed on leitud. On see nii? Minu teada on Eedeni aia asukoha kohta erinevaid teooriaid ja kuni üks neist lõplikult tõestatud pole, tuleb ka teisi vaadelda (võrd)võimalikena. - Urmas 16:09, 28 Jan 2005 (UTC)

Mina nendest lausetest küll välja ei loe, et midagi on tõestatud. Aga Eedeni aia otsingutest tuleb muidugi põhjalikumalt rääkida. 213.35.166.123 16:24, 28 Jan 2005 (UTC)

Kui neljast Eedenist lähtuvast jõest kolm algavad Ida-Türgis, nagu artikkel ütleb, siis jääb arusaamatuks väide "Et tänapäeval Ida-Türgis Eedeni aeda ei ole, sai üsna vara selgeks. Kellele? Millele tuginedes? Mis tüüpi teadus sellega tegeleb? Heidetakse kõrvale kolm kaasaegsetele tuntud lätetega jõge ja võetakse uurimissuunaks (pikka aega) müütilise lättega jõgi ning siis tulemusena püütakse leida Eedeni reaalset kohta maamunal - no see ei ole teadus, mis sellise asjaga tegeleb. Loomulikult võib sellistest otsingutest rääkida, kuid tõestatuks nimetada, et Eufrati-Tigrise-Araksi ülemjooksude alal Eedeni aeda ei ole, ei saa - Urmas 16:44, 28 Jan 2005 (UTC)

Jah. Vist peetakse silmas seda, et Ida-Türgis ei ole säilinud seda Eedeni aeda, mida inglid valvama pandi. Varem ju võidi arvata, et see seal kuskil on. Andres 17:00, 28 Jan 2005 (UTC)

3000 eKr eesti keeles tavaliselt antiigiks ei peeta. Erinevalt inglisest või venest ei tähenda meil antiik kõike, mis vana ja muistne, vaid peamiselt konkreetset kultuuri(kogumit).
Mida saaks antud kontekstis pidada tõestuseks, et on leitud Eedeni aed? Ingel, kes ytleb, et sisse minna ei tohi, aga pildistada võib? Arheoloogilistel väljakaevamistel leitud leegitsev mõõk? Koht, kus olid 3000 eKr viljapuud? Paik, kus Niiluse lätted on lähestikku Eufrati ja Tigrise omadega? Suurem osa maadeuurijaid ei teadnud isegi päris täpselt või siis lootsid leida paiga, mille kohta võiks ytelda, et see on hää ja mõnus ja võis legende ajendada. Aga see määratlus ei sobi vist siinse otsingukäsitlusega...
Lõik "Kuhu kadus Eedeni aed?" lõhnab praegu väga sedamoodi, et parim teaduslik hypotees on veeuputus. Mainimata selle teaduslikkuses kahtlemise võimalikkustki. --Oop 22:01, 28 Jan 2005 (UTC)

Teoloogide arutelud ei kuulugi ehk alati sõna-sõnalt võtmisele. Ka siinkohal on mõeldud pigem Veeuputuse müüdi tõlgendust ehk siis võimalust, et oletatav Eedeni aia asupaik jäi drastiliste kliimamuutuste (või -katastroofi) tagajärjel vee alla (nt teooria selle kohta, et Eedeni aed olevat asunud kusagil Pärsia lahe põhjaosas - kunagisel viljakal nelja jõe(!) suudmealal - ja on nüüd vee pealetungimise tõttu uputatud saanud). Kuid jah, nõustun, et tegemist on täiesti ebateadusliku väjendusega. Vahest võiks keegi pädevam sõnaseadja seda teaduslikumalt lõhnavamaks kohendada. Või sobimatusel sootuks ära kustutada. Ulla 22:57, 28 Jan 2005 (UTC)

Minu meelest siin sellist materjali küll ei ole, mis tuleks välja visata. Tuleb ainult toimetada ja täiendada. Andres 07:04, 29 Jan 2005 (UTC)

Artiklis Aadam on mainitud sõna edinu. Kas see on sumeri päritolu akadi sõna? Andres 07:00, 29 Jan 2005 (UTC)

Jah, Concise Dictionary of Akkadian ytleb "edinu, Old Assyrian idinum "desert, steppe" jungbabylonisch lexical; OA meaning unclear; < Sumerian" (idinumi teine i peaks olema põikikriipsuga peal, aga seda ma spikrist ei leidnud ja teha ei oska). --Oop 07:05, 1 Feb 2005 (UTC)

See oleks siis idīnum. Mina kopeerin säärased asjad Wordist, aga me võiksime redaktoriboksi alla panna samasuguse valiku nagu Vikisõnaraamatus. Andres 07:19, 1 Feb 2005 (UTC)

Ei saa hästi aru. Kumb vorm siis vanem on? Kas sumeri kuju on teadmata? Andres 07:26, 1 Feb 2005 (UTC)

Sumer on vanem (eden, edin) ja tähendas kõrvemaad, steppi jms, mida tänapäeval eri teadlased peavad kas koledaks ja kõledaks või millekski elust kihavaks ja savannilaadseks. Ma kahtlustan, et seisukohad varieeruvad selle järgi, kas antud autorile Aafrika loodusfilmid meeldivad või ei (Iraagi loodusfilme on vähe ja Sumeri iseseisvuse aegse kliima suhtes on erinevaid seisukohti). Sumeri sõnast tulenes akkadi laen, mida on leitud (ilmselt Wolfram von Sodeni Akkadisches Handwörterbuchi andmeil) vanaassyyriast (idīnum) uusbabylooniani (edinu) ning mis tähendas enamasti steppi ja kõrbe (kliima kuivenes, eks ole), aga alati päris kindel ei ole (nt osa Vana-Assyyria tekste jääb natuke segaseks). Ma arvan, et kogu selle etymoloogia otsa peaks otsima mingi heebrea ja araabia käsitluse ning jätma selle kõik Eedeni aia juurde, igasuguste Aadamate jms pudi mant panema ainult lingid siia. Pärisnimena seda sõna minu teada Mesopotaamias ei kasutatud, aga ega ma pead anda ei või. --Oop 10:16, 1 Feb 2005 (UTC)

Mõned allikad, kuid mitte kõik, samastavad Eedeni aia paradiisiga.

Kas see on vale? Andres 19:06, 31 Jan 2005 (UTC)

jah, kui üks on teis tõlge Ats 19:16, 31 Jan 2005 (UTC)

Kui see on tõlge, mida siis Gan Edenja paradeisos sõna-sõnalt tähendavad? Andres 07:19, 1 Feb 2005 (UTC)

muidugi tuleb eri lood teha, sest (islam, kristlus) paradiisi kujutlused on erinevad.

Lisaks on muidugi omaette kysimus, kuidas paradiisi defineerida, sest sellest sõltub paradiisi olemasolu või puudumine teistes religioonides peale judaismi pundi. Aga see on teise artikli teema. --Oop 07:05, 1 Feb 2005 (UTC)