Eedeni aed

Allikas: Vikipeedia
Eedeni aed Lucas Cranach vanema maalil 1536

Eedeni aed (Gan Eden = kr Paradeisos) on judaismis, kristluses ja islamis müütiline paik, kus esimesed inimesed elasid pärast loomist. Mõned allikad, kuid mitte kõik, samastavad Eedeni aia paradiisiga. Eedeni aed on kreeka keeles paradiis, st nad on keeleõpetuslikult samatähenduslikud. Aga mütoloogias paradiis ja Eedeni aed ei kattu.

Eedeni nime päritolu kohta on esitatud mitmeid hüpoteese. Ühe võimaliku seosena tähendab sumeri eden/edin kõnnumaad või steppi.

Eedeni aia lugu Esimese Moosese raamatu järgi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eedeni aia loos jutustatakse, kuidas Jumal lõi Aadama ja Eeva, pani nad elama Eedeni aeda ja keelas neil süüa vilju hea ja kurja tundmise puust, ja kuidas need Jumala käsust üleastununa aiast välja aeti. Seejärel pani Jumal aiaväravaid valvama keerubid ning tuld sähviva mõõga, et inimesed ei saaks süüa elupuu vilju.

Esimene Moosese raamat Eedeni aia kohta palju informatsiooni ei jaga. Väidetakse vaid, et Jumal istutanud sinna nii elupuu kui ka hea ja kurja tundmise puu (1. Mo 2:8). Samuti palju muid taimi, mis Aadamale ja Eevale söögiks pidid olema. Tekst annab veel teada, et aiast väljus jõgi, mis hiljem jagunes neljaks haruks: Piisoniks, Giihoniks, Hidekeliks (Tigris) ja Fratiks (Eufrat). Kahe esimese jõe identifitseerimise üle on läbi aegade lõputult vaieldud.

Eedeni aed Hieronymus Boschi maalil 16. sajandi algul

Eedeni aia oletatav asukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ainsad viited Eedeni aia asukohale Piiblis pärinevad 1. Moosese raamatust:

Kõigepealt antakse teada aia rajamisest: Ja Jehoova Jumal istutas Eedeni rohuaia päevatõusu poole ja pani sinna inimese, kelle ta oli valmistanud. (1. Mo 2:8)

Seejärel minnakse aga detailsemaks: Ja Eedenist väljus jõgi rohuaeda kastma, sealtpeale jagunedes neljaks haruks: esimese nimi on Piison, see voolab ümber kogu Havilamaa, kus kulda on; selle maa kuld on hea, seal on bedolavaiku ja karneoolikive. Ja teise jõe nimi on Giihon, see voolab ümber kogu Kuusimaa. Ja kolmanda jõe nimi on Hidekel, see voolab hommiku pool Assurit, ja neljas jõgi on Frat. (1. Mo 2:10-14)

Frat on Eufrat. Hidekel voolab hommiku ehk ida pool Assurimaad ehk Assüüriat ja on järelikult Tigris. Giihon voolab ümber kogu Kuusimaa. Et Kuusimaa on Etioopia, siis Giihon (ehk Kiihon) võiks olla Niilus, mida Piiblis ka Egiptuse ojaks nimetatakse (1. Mo 15:18). Piisonit peetakse üldiselt Araksi jõeks, mis on Kura suurim parempoolne lisajõgi ja mida vanaajal nimetati Fas. Kura suubub Aserbaidžaanis Kaspia merre. Nendest neljast jõest kolm algavad suhteliselt lähestikku Ida-Türgis ja vanaajal arvati, et sealtsamast algab ka Niilus, mis teeb idas tohutu kaare ja jõuab Aafrikasse.

Kõige täpsemini on identifitseeritavad kolmas ja neljas jõgi Tigrise ja Eufratina. Kui samad jõed kannavad sama nime tänapäevani, siis võiks aia oletatav asupaik jääda kuhugi Iraagi kanti. Inimesed on kadunud paradiisiaeda otsinud sajandeid, kuid tulemusteta. Et Ida-Türgis Eedeni aeda ei ole, nagu seda algselt arvati, sai üsna pea selgeks. Kuid veel 19. sajandil organiseeriti ekspeditsioone Niiluse lätete otsimiseks lootusega sealt Eedeni aeda leida. Lisaks sellele on oletatavate kandidaatidena välja pakutud mitmeid piirkondi, kuid ükski neist teooriatest pole tõestust leidnud.

Dilmuni teooria[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kuigi enamus tänapäeva teadlasi tõlgendab Eedeni-lugu pelgalt legendina, leidub ka ajaloolasi, kes usuvad, et Eedeni aia müüdile võis aluse panna Pärsia lahe ääres asunud Dilmuni saare (tänapäeva Bahrein) tuntus iidse täiuslikkuse oaasina.

Eedeni aed Johann Elias Ridingeri gravüüril

Nimelt oli Dilmun pronksiajal umbes 3000 eKr üks vanaaja jõukamaid kaubanduskeskusi. Samal ajal Pärsia lahe põhjarannikul asunud sumerid, kelle veeuputusmüüt sarnaneb Moosese raamatu omale, on Dilmuni nimetanud "Elu Maaks" ja "paigaks, kus päike kerkib", viidates selle imelisele rikkusele ja viljakusele. Gilgameši eeposes saab Gilgameš igavese elu otsinguil juhatust Dilmunist, kus elab veeuputuse üle elanud Ziusudra (akkadi Utnapištim, piibli Noa).

Kuhu kadus Eedeni aed?[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mis aga Eedeni aiast peale Aadama ja Eeva väljaajamist edasi sai, seda Piibel ei ütle. Paljud teoloogid arvavad, et Eedeni aed pole kunagi Maa peal asunudki, vaid sümboliseerib taevast Paradiisi. Teised aga väidavad, et kogu Eedeni-aegne maailm hävis täielikult Suure veeuputuse läbi ning seega on võimatu paradiisiaia asukohta veeuputusjärgses maailmas välja selgitada. Sellisel juhul ei ole ka tänapäeva Tigris ja Eufrat identsed Piiblis mainitutega, vaid on kõigest hiljem sama nime saanud. See teooria lahendaks ka probleemi jõgede ühisest lähtekohast, mida tänapäeva oletatavatel piiblijõgede analoogidel kahtlemata ei ole.

Limbourgi vendade illustratsioon 15. sajandi algul

Pattulangemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aadam ja Eeva sõid hoolimata Jumala keelust hea ja kurja tundmise puust ning langesid pattu. Nad ei surnud selsamal päeval, kuid Jumal ajas nad Eedeni aiast välja.

Ja ta ajas Aadama välja ja pani hommiku poole Eedeni rohuaeda keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga, et need valvaksid elupuu teed. (1. Mo 3:24)

Eedeni aiast väljaajamist peetakse kristluses üldiselt karistuseks, islamis aga mitte: Jumal tahtis levitada oma sõna maa peal ning hoiatas neid Saatana järgimise eest. Ta tõotas neile, et kui nad elavad Jumala seaduste järgi, tulevad nad kord tema juurde tagasi.

Õigeusu pärimuse järgi võeti Jeesuse sündimise ajast tuleleegina sähviv mõõk Eedeni aia eest ära, nii et inimestel on võimalik paradiisi tagasi pääseda.