Arutelu:Divergents (matemaatika)
Vähemalt kolmas lõik peaks olema pärast definitsiooni, sest divergents ei ole sissejuhatuses üldse defineeritud. Andres 13. märts 2009, kell 01:26 (UTC)
- Divergents on sissejuhatuses määraltetud. Täpse definitsiooni leidmine lugejale raskusi valmistada ei tohiks. --Hardi 13. märts 2009, kell 01:51 (UTC)
- Divergents ei ole niiviisi määratletud, et oleks arusaadav, mis tähendab, et divergents on null. Sellepärast peaks see lause olema pärast sellist definitsiooni. Samuti ei kuulu ta sisuliselt sissejuhatusse. Andres 13. märts 2009, kell 01:56 (UTC)
- Aga selle lausega ongi ju öeldud, mida see tähendab. Sisuliselt on selline divergentsi juht ju üks olulisimaid erijuhte. Füüsiku seisukohast vaadatuna. Matemaatikud seda mõistest vist eriti ei kasutagi. Nende konstruktsioonid on abstraktsemad. --Hardi 13. märts 2009, kell 02:54 (UTC)
- Lause kõlab nii: "Vektorvälja, mille divergents on kõikjal null, nimetatakse solenoidaalseks."
- Selle lausega on defineeritud solenoidaalne vektorväli divergentsi kaudu, mitte ümberpöördult. Sellepärast ei ole selle lausega öeldud, mis tähendab, et divergents on null. Seda lauset ei tohiks paigutada ettepoole divergentsi definitsiooni, sest see rikub esituse loogika. Andres 13. märts 2009, kell 16:23 (UTC)
Kaotasin ka siselingid allikalt ja neeldumispunktilt, kuna ned mõisteid ei üldjuhul defineerita. --Hardi 13. märts 2009, kell 01:51 (UTC)
- Aga neid on võimalik defineerida. Miks Sa ei luba siis seda teha? Andres 13. märts 2009, kell 01:56 (UTC)
- Ma ei tea, et neid mõisteid oleks võimalik defineerida. Ma ei tea ka, et seda oleks kusagil üritatud. --Hardi 13. märts 2009, kell 02:47 (UTC)
- Defineeritud pole nad ka selles artiklis. Kuidas siis on võimalik aru saada, millest on jutt? Andres 13. märts 2009, kell 01:57 (UTC)
- Kuidas on võimalik, et ma sinust aru saan, kuigi sa aeg-ajalt üht-teist väljendit kasutad, mida keegi kunagi defineerinud pole? Intuitsioon ehk või mõni muu psüühiline hookus-pookus.
- Sa ei tohiks väljendeid kontekstist välja rebida. Üksikul sõnal polegi tähendust. Nii kui nii pole. --Hardi 13. märts 2009, kell 02:47 (UTC)
- Tegu ei ole tavakeele sõnadega, vaid terminitega, mis tuleb spetsiaalselt omandada. Tavaliselt on termini tähenduse omandamiseks tarvis teada selle definitsiooni. Võib muidugi ka juhtuda, et keegi arvab selle ära, aga siis ta ei saa kindel olla, kas ta on seda õigesti teinud. Leian, et Vikipeedia ei saa loota selle peale, et keegi arvab selle ära. Sellisest lootusest lähtumine vähendab Vikipeedia kasulikkust.
- Saksa vikipeedias on nende mõistete kohta spetsiaalsed artiklid de:Quelle (Mathematik) ja de:Senke (Physik). Kõige lihtsama üldise definitsiooni järgi on allikas punkt, milles divergents on positiivne, ja neeldumispunkt punkt, milles divergents on negatiivne. Paljalt sellepärast eraldi artikleid teha poleks vast mõtet, kuid neid mõisteid saab defineerida ja iseloomustada vastavalt välja loomusele ka sõltumatult divergentsi mõistest. Nendest asjadest tasub minu meelest küll rääkida eraldi artiklites. Kas Sa tahad keelata nende tegemist? Andres 13. märts 2009, kell 16:14 (UTC)
- Leian tõesti, et eraldi artikleid pole vaja. --Hardi 13. märts 2009, kell 17:43 (UTC)
- Argumenti Sul ju pole.
- Ma küsisin, kas Sa tahad keelata eraldi artiklite tegemise? Kui ma panen siia lingid või teen vastavad artiklid, kas Sa siis pöörad muudatused tagasi ja kustutad artiklite sisu? Andres 13. märts 2009, kell 18:00 (UTC)
- Leian tõesti, et eraldi artikleid pole vaja. --Hardi 13. märts 2009, kell 17:43 (UTC)
Leian, et sissejuhatus on liiga ebamäärane, poolik ja raskesti arusaadav. Muu hulgas oleks minu meelest parem alustada voolamise kiiruste välja näitega, millega on seotud sõnade "allikas" ja "neeldumispunkt" näitlikkus. Andres 13. märts 2009, kell 16:27 (UTC)
- See näide on ehk tõesti parem. --Hardi 13. märts 2009, kell 17:43 (UTC)
Üks probleem on veel: kuskil peaks olema link osatuletisele, sest tähistuselt ei saa linkida. Andres 13. märts 2009, kell 17:27 (UTC)