Arutelu:Alamhulk

Kas kõigi alamhulkade hulka mitte ei nimetata potentshulgaks või ka buleaaniks? Andres 06:14, 3 Mar 2005 (UTC)

Õige küll, aga harva. Enamasti öeldakse (kõigi) alamhulkade hulk või (kõigi) osahulkade hulk. Vahel räägitakse astmehulgast. Potentshulk on haruldasem ja buleaani pole üldse kohanud, tõenäoliselt kasutatud vene keele vahendusel. "Kõigi alamhulkade hulk" on pisut kohmakas pealkiri küll artiklile. --Ker 11:39, 3 Mar 2005 (UTC)

"Buleaani" suhtes on Sul õigus. "Astmehulga" puhul on see probleem, et ta võib tähendada ka 'degree set'. "Kõigi alamhulkade hulk" ja "alamhulkade hulk" ei ole head pealkirjad, sest esimest võib mõista kõigi (kõikide hulkade) alamhulkade hulgana, kuigi sellist hulka ei ole, ja teine jätab ebamääraseks, millised alamhulgad võetakse. Pakun pealkirjaks "potentshulk". Andres 18:14, 3 Mar 2005 (UTC)

Miks on osa materjali välja jäetud? Andres 2. märts 2009, kell 23:03 (UTC)

Osa materjali sai tõstetud tühihulga alla. --Hardi 2. märts 2009, kell 23:09 (UTC)

See materjal kuulub samahästi ka alamhulga teema alla. Mittematemaatikul on definitsiooni järgi asjast raske aru saada. Andres 10. märts 2009, kell 07:21 (UTC)

Tõestus: Olgu antud mis tahes hulk A. Me tahame tõestada, et $\varnothing$ on hulga A alamhulk. Selleks tuleb näidata, et hulga $\varnothing$ kõik elemendid on hulga A elemendid. Aga hulgas $\varnothing$ ei ole elemente.^[1]

Märkused[muuda lähteteksti]

↑ Kogenud matemaatiku jaoks on arutlus "hulgal $\varnothing$ ei ole elemente, järelikult kõik hulga $\varnothing$ elemendid on hulga A elemendid" ilmne, kuid algaja jaoks ei pruugi asi nii lihtne olla. Kui hulgal $\varnothing$ ei ole üldse elemente, kuidas "nad" siis saavad millegi muu elemendid olla? Sellest on võib-olla lihtsam aru saada, kui asja teistpidi vaadata. Selleks et tõestada, et hulk $\varnothing$ ei ole hulga A alamhulk, tuleks leida hulga $\varnothing$ element, mis ei ole ühtlasi hulga A element. Et hulgas $\varnothing$ elemente ei ole, siis see on võimatu ning seetõttu on $\varnothing$ tõepoolest hulga A alamhulk.

See on välja tõstetud.

Ma ei leia, et see oleks ebavajalik. Küllap sõnastust annab parandada, aga ma ei leia, et see oleks ebavajalik. Vähem kogenud lugejad võivad sellel kohal komistada. Palun ära tee selliseid asju ilma aruteluta. Andres 12. märts 2009, kell 11:39 (UTC)

Mida tähendab komistada? Olen juba öelnud, et see tõestus ei kuulu siia. Pealegi, tõestused ja omapoolsed kommentaarid tuleks esitatda põhitekstist selgelt eristatuna. --Hardi 12. märts 2009, kell 18:18 (UTC)

Sa ütlesid ainult, et viisid osa materjali siit üle artiklisse Tühi hulk. Mina vastasin, et see materjal on seotud mõlema teemaga. Sellele pole Sa mingeid vastuargumente esitanud.

Kui artiklis on toodud mingi väide, siis kuulub artiklisse ka selle väite tõestus. Kui tõestus ja kommentaar ei ole Sinu meelest hästi vormistatud, näita siis ette, kuidas tuleb vormistada. Vormistamisvead ei ole ju seotud sellega, kas materjal on vajalik. Igatahes kommentaar oli põhitekstist eraldatud, tõestus aga peakski minu meelest olema põhiteksti osa.

Komistada tähendab antud juhul mitte aru saada. Andres 13. märts 2009, kell 00:45 (UTC)

Vormistuse kohapealt pean lisama, et ülaltoodud ei ole viide vaid märkus ja kasutatakse malli {{märkus}}. Sisu üle otsustage ise. --Tiuks 12. märts 2009, kell 11:48 (UTC)

Jah, see ei ole viide. Kas siis peaks tegema eraldi viidete loendi ja märkuste loendi? Andres 12. märts 2009, kell 12:05 (UTC)

Märkuse võib kirjutada kohe lõigu või tabeli lõppu nagu näiteks Euroopa maad ja siis ei ole vaja eraldi alajaotust. Ma arvan, et ei ole mõtet eraldi alajaotust teha. --Tiuks 12. märts 2009, kell 12:11 (UTC)

Aga viited on ju märkused. Miks ei võiks kõik märkused ühes kohas olla? Märkuste kasutamise mõte ongi ju see, et nad lugemist ei segaks. Kui ma panen märkuse kohe lõigu järele, siis ta ju seda otstarvet ei täida. Andres 12. märts 2009, kell 12:13 (UTC)

Aga viited on ju märkused? Kindlasti mitte. Ma ei poolda originaalistemist. --Hardi 12. märts 2009, kell 18:18 (UTC)

See ei ole küll originaalitsemine. Raamatutes on tavaline, et viited vormistatakse märkustega ühtselt allmärkustena või järelmärkustena. Andres 13. märts 2009, kell 00:45 (UTC)

Minu arust inglise vikis nad eraldi ei ole, sest näiteks tabeli puhul on oluline, et info oleks lähedal. Soovi korral võib ju eraldi alajaotuse teha aga kui on ainult üks märkus, siis ei ole mõtet. Eraldi alajaotuse puhul tuleks siis märkused kirjutada nii #{{märkus|1}} (ilma # ei tee numriloendit). --Tiuks 12. märts 2009, kell 12:20 (UTC)

Minu mõte on, et märkused tuleks viidetega kokku panna ning pealkirjaks panna "Märkused". Iseasi, kui on selline märkus, mis käib tabeli juurde. See võiks pigem olla tabeli all. Andres 12. märts 2009, kell 12:23 (UTC)

Jah, sõltuvalt olukorrast otsustada. Eraldi alajaotusena võiks ta olla siis enne viiteid. --Tiuks 12. märts 2009, kell 12:25 (UTC)

Ülemhulga artikkel on ilma aruteluta siia liidetud. Ka liitmismärkusi siin ei olnud. Ma olen sellise liitmise vastu ja eraldi artikli taastamise poolt. Lugejal on ülemhulga mõistest lihtsam aru saada, kui on eraldi artikkel. Ja siin on raske orienteeruda, sest ülemhulgast on juttu alles kolmandas lõigus. Andres (arutelu) 4. aprill 2016, kell 09:08 (EEST)[vasta]

[1] Kogenud matemaatiku jaoks on arutlus "hulgal $\varnothing$ ei ole elemente, järelikult kõik hulga $\varnothing$ elemendid on hulga A elemendid" ilmne, kuid algaja jaoks ei pruugi asi nii lihtne olla. Kui hulgal $\varnothing$ ei ole üldse elemente, kuidas "nad" siis saavad millegi muu elemendid olla? Sellest on võib-olla lihtsam aru saada, kui asja teistpidi vaadata. Selleks et tõestada, et hulk $\varnothing$ ei ole hulga A alamhulk, tuleks leida hulga $\varnothing$ element, mis ei ole ühtlasi hulga A element. Et hulgas $\varnothing$ elemente ei ole, siis see on võimatu ning seetõttu on $\varnothing$ tõepoolest hulga A alamhulk.

[1]