Arutelu:Aerosool

Inglise ja saksa viki annavad hoopis teistsuguse definitsiooni. Esiteks ei ole jutt ainult vedelikust, vaid ka tahkest ainest. Teiseks ei nimetata seal aerosooliks süsteemi, vaid ainult väikesi osakesi. Andres 21:06, 5 May 2004 (UTC)

Äkki ei leidnud ma siis õiget võõrkeelset vikilehekülge? Ma vaatasin ka, et meie vikipeedia definitsioon teiste keelte omaga kokku ei lange. Jaan513 21:12, 5 May 2004 (UTC)

Teaduse ja tehnika seletava sõnaraamatu järgi on aerosool (inglise aerosol) 1) kolloidsüsteem, milles dispersioonikeskkond on gaas (näited: udu, suits) või 2) survestatud anum pihustusmehhanismiga (näiteks insektitsiidide, deodorantide ja värvide pakendamiseks). Andres 22:17, 5 May 2004 (UTC)

Võtsin lingid teistele vikidele maha, sest nad räägivad natuke teisest asjast. Eestis mõistetakse aerosoolina siiski sellist dispersset süsteemi, kus gaasi on pihustatud vedelikku. Mõnikord öeldakse, et aerosool on ka tahked osakesed gaasis, aga seda lähenemist ei saa minu arvates pidada korrektseks. See on ilmselt inglise keelest sisse trüginud lähenemine ja TTSS on küll viimane teos, mida ma selles küsimuses usaldan. Siim 13:06, 14 Feb 2005 (UTC)

mu meelest pole Siimu pakutu piisavalt põhjendatud, nt ÕSis on samuti, et lisaks vedelikult ka väikesed tahkise osakesed gaasis, ka Võõrsõnade leksikon 2007 annab ÕSi-ga sarnase definitsiooni--Dj Capricorn 21. august 2009, kell 06:43 (UTC)

Ka U. Palmi ja V. Pasti raamatus "Füüsikaline keemia" (1974) on ka tahkised lubatud. Aerosool on dispergeeritud süsteem gaasilises keskkonnas. Andres 21. august 2009, kell 06:54 (UTC)

Kas "vaidlustatud" malli võib nüüd eemaldada, kui Siimu pakutud mõistele üldse viidet saab panna tuleks see panna, vastasel korral tuleks too lausejupp eemaldada--Dj Capricorn 10. detsember 2009, kell 10:44 (UTC)

EKSS ei ole minu meelest piisav allikas. Võiks viidata näiteks Pasti ja Palmi raamatule. Vaidlustuse võib igal juhul ära võtta, sest vaidlustusel puudub viide.

Huvitav, et Siim ei ole järjekindel: sademete puhul ta nõuab, et lähtutaks inglise keelest. Andres 10. detsember 2009, kell 10:49 (UTC)

Atmosfääri aerosooli all mõistetakse kõike seda õhus, mis ei ole gaas. Nii suuruse kui koostise spekter on väga lai, aga kindlasti ei ole tegemist gaasiga. Linde ega lennukeid ei peeta aerosooliks, vihmapiisku ja udu ei ole ka kombeks aerosooliks nimetada, pigem ikka väiksemaid õhus hõljujaid. Terve teadusharu uurib neid osakesi, nende teket, nende koostist, nende füüsikalisi, keemilisi ja optilisi omadus ja need uuritavad ei ole gaasi molekulid ning ei käitu gaasina.
Võiks ju lähtuda sellest, kuidas eesti aerosooliuurijad eesti keeles aerosooli defineerivad: "Teaduses aga defineeritakse aerosool kui gaasiline keskkond koos selles hõljuvate tahkete ja/või vedelate osakestega" - Eduard Tamm, Atmosfääriaerosool ja õhusaaste. Raamatus "Universum valguses ja vihmas", Tallinn, 2005, lk. 37. 193.40.5.245 26. september 2011, kell 20:41 (EEST)[vasta]

Praegune definitsioon ütleb sisuliselt sama. Sõnastust võib muidugi lihvida. Andres 27. september 2011, kell 00:25 (EEST)[vasta]

Ei ütle. Praegune definitsioon algab: "Aerosool on gaas, ..". Seal on kenasti link märksõnale "gaas", kust leiame, et: "Gaasi jahutamisel ta kondenseerub ehk muutub vedelikuks. Vedeliku edasisel jahutamisel toimub kristallisatsioon ehk aine muutub tahkiseks. .. Olulisemad gaasi iseloomustavad suurused on temperatuur, rõhk ja ruumala. .. Gaas, nagu vedelikki, voolab ja võtab teda mahutava anuma kuju. Erinevalt vedelikust ei võta gaas enda alla kindlat ruumala, vaid paisub võimaluse korral lõputult." Kogu see teadmine ei ole kuidagi rakendatav aerosoolile. E. Tamme definitsioon ei tunnista aerosooli kuidagiviisi gaasiks. Gaas on vajalik keskkond aerosooli jaoks, aga see keskkond on gaas ka ilma aerosoolita. Aerosool ilma gaasilise keskkonnata ei ole gaas. Kui ei taha võtta sõnasõnalt E. Tamme definitsiooni, siis parem saab ka variant: "Aerosool on gaasis heljuvad pisikesed tahke aine või vedeliku osakesed." Näiteks Phaidoni teaduse ja tehnika entsüklopeedia defineerib: "Aerosol, a suspension of small liquid or solid particles (0.1-100 µm diameter) in a gas."

Nõus, et niisugune vääritimõistmine on võimalik. Paranda siis sõnastust. Andres 27. september 2011, kell 13:36 (EEST)[vasta]

Minu meelest just vajab toimetamist. Aerosool ei ole ei gaas ega selles hõljuvad osakesed, vaid mõlemad kokku. Andres 27. september 2011, kell 23:28 (EEST)[vasta]

Diskuteerime siis edasi. NASA teadlased ütlevad: "Aerosols are tiny particles suspended in the air." (Mary Hardin and Ralph Kahn, Aerosols & Climate Change, http://earthobservatory.nasa.gov/Features/Aerosols/what_are_aerosols_1999.pdf).

"Even if the air looks clear, it’s nearly certain that you’ll inhale tens of millions of solid particles and liquid droplets. These ubiquitous specks of matter are known as aerosols" (http://earthobservatory.nasa.gov/Features/Aerosols/).

Kõik aerosooli kirjeldavad parameetrid/funktsioonid kirjeldavad ainult neid osakesi: aerosooli hulka kirjeldatakse osakeste arvuga ja optilise paksusega, suurusjaotus kirjeldab ainult osakeste suurusjaotust, keemiline koostis kirjeldab ainult osakeste koostist, aerosooli optiline paksus atmosfääris on ainult osakestest tingitud optiline paksus, aerosooli hajutamisindikatriss on ainult osakeste hajutamisindikatriss. 193.40.5.245 28. september 2011, kell 11:51 (EEST)[vasta]

ESTERM: Definitsioon: 1. a colloidal system, such as a mist or a fog, in which the dispersion medium is a gas [TET] 2. small droplet or particle suspended in the atmosphere, typically containing sulfur [9892]

Kontekst: Selection of the containment and other protective measures should then be made on the basis of the level or risk associated with the GMMs together with consideration of: ... (iii) any non-standard operations (e.g. the inoculation of animals with GMMs; equipment likely to generate aerosols). [T50835]

Seega ongi mõiste kahetine: aerosooliks nimetatakse nii kolloidsüsteemi tervikuna (sh gaasikeskkonda) kui ka üksnes selle tahket või vedelat komponenti. Kummast parasjagu jutt käib, sõltub kontekstist. Mõlemal oli õigus, viljakas diskussioon läbi, täname osalejaid. --Oop 28. september 2011, kell 12:21 (EEST)[vasta]

Kui seda sõna kasutatakse kahes tähenduses, tuleb see selgelt välja öelda ning ka eestikeelsete allikate alusel tõendada.

See, et aerosooli kirjeldavad parameetrid puudutavad ainult osakesi, ei ole minu meelest argument selle kasuks, et aerosool ongi osakesed. Andres 28. september 2011, kell 14:14 (EEST)[vasta]

Antud artikkel vastab koolitöös nõutud pikkusele ning on üsna põhjalik. Käsitletud on aerosoolide teket, mõju tervisele ja keskkonnale ning aerosoolide mõõtmise meetodeid. Kasutatud allikad on autoriteetsed ning need on korrektselt vormistatud, ka viitamiste hulk on piisav. Artiklis on vähe pilte, kuid antud teema illustreerimiseks on ilmselt keeruline leida sobivat pildimaterjali. Tekstis on mõned pisikesed näpuvead ning mõni üksik õigekirjaviga. Jutt on selgesti mõistetav ning stiil on korrektne. Artikkel on korrektselt liigendatud ning lõikudel on sobivad alapealkirjad. Tekstis võiks olla rohkem siseviiteid. üldiselt on tehtud tubli töö ning artikkel on informatiivne ja kokkuvõtlik, kuid alati on võimalik artiklit täiendada. --Kadiklas 8. november 2011, kell 13:58 (EET)[vasta]

Siselingid praktiliselt puuduvad, neist oleks lugejal abi. On apse, mille vastu aitaks teksti värske pilguga ylelugemine - näiteks on lausekatke "SO2 mis on ohtlik ka taimedele, kuna lagundab kattekudesid ning pidurdab arengut" veidras kohas, kas poolelijäänud või ununud; ilmselt p.o "1905. aastas" asemel "1905. aastast" jne. Väitel "Inimtekkelisi aerosoole on kogu hulgast ligi 20%" peaks olema konkreetne allikas ning toodud reaktsioonivalemile võiks eelneda selgitav lause, et ka asjahuvilisel algkooliõpilasel oleks selge: valem kirjeldab tahmas leiduva raudsulfiidi reaktsiooni õhuhapnikuga (mitte näiteks pyriidi oksydatsiooni, mille valem oleks põhimõtteliselt sama). Aga muidu, jah, tubli. Arusaadav eestikeelne tekst. --Oop 8. november 2011, kell 15:36 (EET)[vasta]

Aerosooliosakeste suuruse pilt on ingliskeelne. See on paha. Tuleks ise valmistada eestikeelne pilt, mis on samasugune, ainult eestikeelsete kirjadega, ning see vikipeediasse üles laadida. Häda korral tohib kasvõi olemasolevalt pildilt ingliskeelsed kirjad maha kraapida ja eestikeelsed kirjad peale kirjutada. Taivo 8. november 2011, kell 16:43 (EET)[vasta]

Siselinke ikka juurde: atmosfäärikeemia, emiteerimine, tolm, SO2, NH3 jne.
Suuruse järgi eristatakse PM10, PM 2,5, PM1 osakesi. Need vastavad 10, 2,5 ja 1 mikromeetrise diameetriga osakestele. Kas PM järel on tühik või mitte? Osakesed vastavad osakestele?
Suuremad osakesed viibivad erinevate väljakandeteede kaudu atmosfäärist kiiremini ... Arusaamatu.
... leiavad muundumisprotsessid aset just sekundaarsete aerosooliosakestega.
Ühest pealkirjast on tühik puudu. Jaotuses "Mõju tervisele" on ühes lauses koma puudu. "Londoni sudu" on nimetus ja mitte nimi. Otsi veel näpuvigu. Hea töö! Adeliine 10. november 2011, kell 01:17 (EET)[vasta]

Väljenditega "aerosool" ja "aerosooli osake". Kui "nagu" on tähenduses "näiteks nagu", siis on ta ees koma. Adeliine 28. november 2011, kell 20:01 (EET)[vasta]