Arutelu:Abasiini keel

Transliteratsiooniga on segadus. Peeter Päll ei ütle, kust ta oma transliteratsiooni võttis. Urmase poolt toodu ei lange kokku ühegagi neist, mis on toodud EKI failis. Andres 10:15, 18 Jan 2004 (UTC)

Kasutasin lehekülge http://www.geonames.de/alphad.html .

Lehti mida vaadata võib - http://ee.www.ee/transliteration/ (T.T. Pedersen) ja http://www.eki.ee/knab/kblatyl.htm (KNAB)

KNAB kasutab süsteemi, mis minu nägemist mööda püüab mõnevõrra ka hääldust arvestada (pole näiteks "kraadimärkidega" tähti ja slaavi "e" lahutatakse "e"-ks ja "je"-ks sõltuvalt asukohast sõnas). Pedersen toob mitmeid süsteeme võrdlevalt. ja tundub, et see, mida GeoNames kasutab, on (peaaegu) Pederseni lehe failis TITUS 2000 reas (originaal http://titus.uni-frankfurt.de/didact/caucasus/kaukschr.htm). Urmas 10:48, 18 Jan 2004 (UTC)

Tähestikutabeli kahte alumisse ritta võib näiteks:
- latinisatsiooni ritta (valge) märkida ligikaudse häälduse
- hallile reale tuua latinisatsioon - kuid kas KNABi või TITUSe oma? Või mõlemad - KNAB eestikeelse (transkriptsioonina) ja TITUS rahvusvahelise (transliteratsioonina (ühe variandina)). St teha üks rida juurde.

TITUSe rohkete diakriitiliste märkide süsteem levib interneti vahendusel ilmselt laialt ja eesti variandiga kokku viimiseks oleks hea esitada võimalusel mõlemad. Urmas 11:05, 18 Jan 2004 (UTC)

Artiklis Abasiinid püüdsin kasutada KNAB-i süsteemi (nimetasin seda ülalpool Peeter Pälli süsteemiks) juhtudel, kui ma sain kõiki. Ma ei teadnud siis, et on teisi transliteratsioone. Et KNAB-is on latinisatsioon esimesel kohal, siis arvasin, et võib-olla on siiski ladina kiri jälle kasutusele võetud. Ilmselt see nii siiski ei ole.

Olulisemad nendest süsteemidest on ülaviidatud lehtedel olemas. Mis ladina kirja kasutuselevõttu puudutab, siis Venemaal on vastu võetud seadus, mis lubab (täpset sõnastust kahjuks ei tea) ainult kirillitsal põhinevaid rahvuskeelseid tähestikke. See seadus võeti vastu minu teadmist mööda 2003. aastal. Ja vahetult enne seda, kui tatarlased hakkasid ladina tähestikule üle minema. Mismoodi on lood näiteks karjala ja vepsa tähestikuga (mõlemad ladinal), kahjuks ei tea. Urmas

Arvan, et tuleb esitada kõik teadaolevad süsteemid, sest Vikipeedia peaks olema nii täielik kui võimalik. Aga kõigel sellel ma näen õigupoolest mõtet alles siis, kui meil on olemas abasiini häälikusüsteemi kirjeldus. Seda on võimalik leida ainult raamatukogust. Andres 15:16, 18 Jan 2004 (UTC)

Kas häälikusüsteemi koha pealt nt. TITUS ei aita? Peaks teine küllalt asjalik olema - ülikooli serveris ikkagi ja mitte mõni pisike leht. Lisan abasiini tabelisse neljandale reale KNABi variandid. Urmas 15:48, 18 Jan 2004 (UTC)

Mille poolest erinevad näiteks п ja пІ? Foneetilised tähistused on neil TITUS-e tabelis ühesugused. Või tuleks kuskile teise kohta vaadata? пІу peaks vist olema labialiseeritud, ma ei saanud kohe aru, mis see tähendab, aga nähtavasti tuleb huuled torru ajada. Kas seal on kuskil tingmärkide seletus? Andres 17:52, 18 Jan 2004 (UTC)

Vahe on sees kui suuremalt vaadata (200%). "п" ja "пI" gruusia vasted (TITUSe tabeli viimane veerg) eesti transkriptsioonis on vastavalt "ph" ja "p". Urmas 18:27, 18 Jan 2004 (UTC)

Jah, tõepoolest, nüüd ma saan juba suuremast osast aru, ainult osades e) ja f) ei ole kõik selge. Andres 18:57, 18 Jan 2004 (UTC)

Need lingid ei tööta enam:

• Tähestik ja transliteratsioonid
• Allikas; bibliograafia
• Abasiinikeelsed kohanimed Karatšai-Tšerkessias