Argentina veinid

Allikas: Vikipeedia

Argentina veinid on Argentinas toodetud veinid.

Argentiina on Lõuna-Ameerika suurim veinitootja. Kuigi peamiselt tarbitakse veinid ära siseriiklikult, siis eksport on viimasel ajal järsult kasvanud ning Argentiina on tõusnud vana maailma kolmiku ja USA järel maailma viiendaks veinitootjaks.

Argentiina veinimõisad asuvad peamiselt jahedas kõrgmäestikus kuni 3 000 m kõrgusel üle merepinna. Veinipiirkonnad jagunevad regioonideks ja alampiirkondadeks, millest mõned paistavad silma oma kõrguse poolest, nagu nt Calchaquíe orud põhjas, teised jällegi pinnase kuivuse poolest nagu nt Mendoza, San Juan ja La Rioja, kuid Argentiinast leiab ka madalal asuvaid veinikasvatuspiirkondi nagu nt Patagoonia.

Argentiina veinid on täidlased, puuviljased ja veidi ümarad ning tulenevalt soojast kliimast suhteliselt madala happesusega, samas väga hea kvaliteedi ja hinna suhtega. Kuigi Argentiinast leiab ka häid tippveine, toodetakse siin tänapäeval siiski peamiselt madalakvaliteedilisi mahuveine.

Argentiina veinide kvaliteedi üle teostab järelvalvet Instituto Nacional de Vitivinicultura (INV).

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veini tootmise ja tarbimise ajalugu Argentiinas ulatub enam kui 400 aastat tagasi, mil riiki toodi 16. sajandi alguses Hispaania vallutajate poolt esimesed Vitis vinifera marjasordid. Teadaolevalt istutasid esimesed viinapuud Argentiina pinnale 1534. aastal kaks Euroopa asunikku, preester nimega Isa Cidrón ja Juan Juffré, kes asutasid Mendoza linna ja viinamarjaks oli viljakas mahuveini viinamarjasort Mission (Cirolla).

Argentiina veinitootmine tugineb suuresti niisutusel, mille avastasid esmalt kohalikud põllukultuure kasvatavad põliselanikud, kes leidsid viisi kuidas selles kõrbelises kliimas põllukultuure kasvatada. Inkad olid need, kes tõid kaasa vajaliku oskusteabe kuidas siinsele kuivale pinnasele elu sisse puhuda. Seega oli kunstlik niisutussüsteem arenenud ja kasutusel kohalike põliselanike seas Lääne-Argentiinas juba ammu enne kui esimesed eurooplased siia saabusid ja niisutussüsteemi keeruliste kraavide ja kanalite süsteemi abil edasi arendasid. Esimesed veiniaiad istutati kloostrite ümbrusesse, et tagada veini olemasolu pühade missade läbiviimiseks.

19. sajandil arenes Argentiinas veinitööstuslik tootmine. Kui 1873. aastaks oli Argentiinas üle 2000 ha veiniaedu, siis juba 1893. aastaks kasvas see viiekordseks ning veiniaedade pindala ulatus 10 000 hektarini. Peamise põhjuse selleks andis 19. sajandil Euroopast saabunud Itaalia ja Hispaania immigrandid, kes tutvustasid uusi veinikasvatamise tehnikaid ja selliseid Euroopa marjasorte nagu Malbec, Cabernet Sauvignon ja Merlot, mis leidsid Argentiina Andides ideaalse kasvukeskkonna.

20. sajandi alguses oli veiniaedade pindala jõudnud juba 210 000 hektarini. 1930tel loodi riiklik veinitööstuse komisjon, mille ülesandeks tehti veinitööstuse elavdamine – tulemuseks oli kahjuks meeletu veini ületootmine ja kvaliteetveini valmistamiseks vajaliku oskusteabe hääbumine.

1990te alguses algas Argentiina veinitööstuses uus ajastu, mis tänu tehnoloogia paranemisele ja kvaliteedile keskendumisele viisid Argentiina veinitööstuse uuele järjele ja tõstsid Argentiina veinid taas maailmakaardile, olles täna maailma suuruselt 5 veiniriik.

Kliima ja pinnas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Argentiina veiniaiad asuvad riigi läänepoolses osas, Andide jalamil, kus kliima on kõrbeline ja kuiv, kuna Andide mäestik hoiab kinni Vaikselt ookeanilt tulevad vihmapilved ning idast sillerdab üle viinamarjaistanduste kuum päike. Seetõttu valmivad viinamarjad Argentiinas varakult, kuid vajavad valitseva kuivuse tõttu kunstlikku niisutust mistõttu kasutatakse siin ohtralt niisutussüsteeme, mille selgrooks on keeruline kraavide ja kanalite süsteem, mis juhib Andide lumesulavee veiniaedadesse.

Pinnas on kogu riigis enamjaolt uhtelise tekkega ja liivane, mõningates piirkondades ka savine, kruusane ja lubjakivine. Jahedamas Patagoonias, Río Negro ja Neuquéni aladel ka kriidine

Argentiina veinipiirkonnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looderegioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Looderegiooni iseloomustab veiniaedade kõrgus, mis ulatub kuni 3000 meetrini üle merepinna. Calchaquíes orud Salta provintsis võivad uhkustada sellega, et seal asuvad ühed kõige kõrgemad veiniaiad maailmas. Lisaks kõrgmäestikule on piirkonnale iseloomulik vähene sademete hulk, kuiv ja soe kliima ning väga kõrge keskmine temperatuur. Piirkond hõlmab endas Salta ja La Rioja provintse ning veiniaiad moodustavad kokku ca 4% kogu Argentiina veinitootmisest. Peamised viinamarjasordid mida kasvatatakse, on Torrontés (eriti Cafayate orus ja Saltas). Peamised piirkonnad: Jujuy, Salta, Tucumán, Catamarca.

Cuyo regioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Cuyo regioon (põliselanike keeles „kõrbemaa") on üks kuivemaid, samas üks peamisi ja tootlikumaid veinikasvatuse piirkondi Argentiinas ja kogu Lõuna-Ameerikas. Aastane keskmine temperatuur on 15 °C ja veiniaedade kõrgus varieerub 700 - 1 700 meetri vahel üle merepinna. Seda piirkonda iseloomustab ebatasane mägismaa, samuti vähene sademete hulk ja niisutamine puhta Andide lumesulaveega, mis teeb selle piirkonna eriliseks, kuna viinamarja kasvatajatel on võimalik reguleerida sellega viinamarjade kasvu ning suhkru ja tanniinide kontsentratsiooni. Cuyos on enam kui 210 000 ha viinamarjaistandusi ning kõige tüüpilisem ja laialdaselt kasvatatav sort on Malbec. Peamised veinipiirkonnad on Argentiina vanim veinikasvatuspiirkond La Rioja, riigi suurim (80% siseveinidest) piirkond Mendoza (jaguneb omakorda Põhja Mendoza, Ida Mendoza, Kesk Mendoza, Uco Org, Lõuna Mendoza) ja San Juan, mis on oma 47 200 hektariga suuruselt teine veinitootmispiirkond.

Patagoonia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Patagoonia on Argentiina kõige lõunapoolsem viinamarjakasvatuse piirkond, hõlmates Río Negro, Neuquén ja La Pampa provintse ning kus on kokku 4 500 ha viinamarjaistandusi. Veiniaiad asetsevad 300 - 500 meetri vahel üle merepinna. Talved on karmid ja suved jahedad, eriti öösel, võimaldades veinitootjatel saavutada head happesusest, magusust ning rikkalikke aroome. Huvitavad on selle piirkonna valged veinid, mis on saadud Semillionist ja Sauvignon Blancist, milles on väga omapärased mineraalsed aroomid, mida teistest regioonidest naljalt ei leia. Punaste veinide seas paistavad silma viinamarjasordid Merlot, Pinot Noir ja Malbec.

Viinamarjasordid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Argentiina veiniaiad laiuvad üle 221 000 hektari, millest hõlmab 52,3 % punased, 20,9 % valged ja 26,8 % rose veinide viinamarjad (National Wine Institute, 2012 a.).

Punased viinamarjad

  • Malbec 31,71 %
  • Bonarda 17,42 %
  • Cabernet Sauvignon 15,15 %
  • Syrah 12,12 %
  • Merlot 5,82 %
  • Tempranillo 5,85 %
  • Sangiovese 1,83 %
  • Pinot Noir 1,76 %

Valged

  • Pedro Gimenez 28,04 %
  • Torrontes Riojano 18,36 %
  • Chardonnay 15,16 %
  • Chenin 5,68 %
  • Torrontés Sanjuanino 4,78 %
  • Sauvignon 5,39 %
  • Semillon 1,97 %
  • Viognier 0.9 %

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]