Apurinani keel
| apurinani keel | |
|---|---|
| Kõneldakse | Brasiilias Amasoonias |
| Kokku kõnelejaid | 2800 (2006) |
| Keelesugulus |
aravaki keeled lõunaaravaki keeled piro keeled |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | - |
| ISO 639-3 | apu |
Apurinani keel (ka ipurina keel) on Brasiilias räägitav keel, mis kuulub aravaki keelkonda. Seda räägitakse Amasoonias, peamiselt Purusi jõe äärsetel aladel.
Kõnelejate arv[muuda | muuda lähteteksti]
Apurinani keelt räägib hinnanguliselt alla 30% umbes 9500 apurinanist. Enamikus külades lapsed ei räägi enam apurinani keelt ja oskavad vaid portugali keelt.[1]
Fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Vokaalid[muuda | muuda lähteteksti]
Apurinani keeles on 10 lühikest ja 10 pikka vokaali. Nasaalse vokaali kõrvale sattunud oraalne vokaal nasaliseeritakse.[2]
| Lühikesed vokaalid | Pikad vokaalid | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Ees | Kesk | Taga | Ees | Kesk | Taga | ||||
| Oraalne/nasaalne | Oraalne/nasaalne | Oraalne/nasaalne | Oraalne/nasaalne | Oraalne/nasaalne | Oraalne/nasaalne | ||||
| Kõrge | i/ĩ | ɨ/ɨ̃ | i:/ ɨ̃ː | ɨ:/ ɨ̃ː | |||||
| Keskmine | e/ ẽ | o/ õ | e:/ ẽ: | o:/ õ: | |||||
| Madal | a/ ã | a:/ ã: | |||||||
Konsonandid[muuda | muuda lähteteksti]
| Bilabiaalid | Alveolaarid | Postalveolaarid või Palataalid |
Velaarid | Glotaalid | |
|---|---|---|---|---|---|
| Nasaalid | m | n | ɲ | ||
| Sulghäälikud | p | t | k | ||
| Afrikaadid | t͡s | t͡ʃ | |||
| Frikatiivid | s | ʃ | h | ||
| Riivehäälikud | ɾ | ||||
| Poolvokaalid | j | ɰ |
Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Tegusõna puhul kasutatakse isiku märkimiseks ja nimisõna omistusliidetena samu afikseid[3]:
| panema | suu | |
|---|---|---|
| 1.SG | nɨ-taka 'ma panen' | nɨ̃-nãma 'minu suu' |
| 2.SG | pɨ-taka 'sa paned' | pɨ̃-nãma 'sinu suu' |
| 3.SG.M | ɨ-taka 'ta paneb' | ɨ̃-nãma 'tema suu' |
| 3.SG.F | o-taka 'ta paneb' | õ-nãma 'tema suu' |
| 1.PL | a-taka 'me paneme' | ã-nãma 'meie suu' |
| 2.PL | hĩ-taka 'te panete' | hĩ-nãma 'teie suu' |
| 3.PL | ɨ-takã-na 'nad panevad' | ɨ̃-nãma-na 'nende suu' |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Da Silva Facundes 2000, lk 40
- ↑ The World Atlas of Language Structures Online – Chapter 10 – Vowel Nasalization
- ↑ Da Silva Facundes 2000, lk 141
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Vikisõnastiku kategooria: Apurinani keel |
- Da Silva Facundes, Sidney, 2000. The Language of the Apurinã People of Brazil (Maipure/Arawak), doktoriväitekiri, SUNY Buffalo.