André Muhirwa

Allikas: Vikipeedia

André Muhirwa (1920 Murehe28. aprill 2003) oli tutsi päritolu Burundi poliitik UPRONA parteist. Ta oli pärit Batare sugukonnast, Burundi kuninga Ntare IV pojapojapojapojapoeg, Busumanyi pealiku Mbanzabugabo poeg.

Ta oli Burundi peaminister 21. oktoobrist 1961 kuni 10. juunini 1963. Ta sai autonoomse Urundi peaministriks pärast Louis Rwagasore mõrvamist ning jäi peaministriks ka Burundi iseseisvudes 1. juulil 1962. Tema järel sai peaministriks Pierre Ngendandumwe.

Pärast Louis Rwagasore surma rivaalitsesid Muhirwa ja Paul Mirerekano juhtkoha pärast UPRONA-s. "Ühena haruldastest ganwa liikmetest Batare sugukonnast, kes olid asunud UPRONA poolele, ilmutas Muhirwa omapärast kombinatsiooni poliitilisest tarkusest ja aristokraatlikust väljapeetusest. Tema silmnähtavalt patriitslik välimus, pikk kasv ja väljaulatuvad silmamunad, tema erakordselt kiire taip ning varjata oma sisemisi tundeid ükskõiksuse maski taha tegid Muhirwast otsekui tutsi karikatuuri." Muhirwa lahkumine partei- ja valitsusjuhi kohalt sai alguse Mirerekano korraldatud UPRONA võitlejate kokkutulekust Prints Louis Rwagasore staadionil 26. augustil 1962, kus Mirerekano süüdistas partei juhtkonda Rwagasore ürituse reetmises. Seepeale kuulutas kuningas Mwambutsa IV välja partei uue täitevkomitee valimise septembris. Esimeheks sai hutu Joseph Bamina, Muhirwa ja Mirerekano olid valitud aseesimeeste seas.[1] Teravnenud etniliste pingete õhkkonnas teatas Muhirwa 7. juunil 1963 tagasiastumisest valitsusjuhi kohalt.

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tal sündis kuus poega ja kolm tütart.

Esimesest abielust sündisid poeg bioloog Grégoire Muhirwa ja tütar Christine Muhirwa, kes abiellus sõjaväelase ja poliitiku Albert Shiburaga.

Aastal 1952 abiellus ta kuningas Mwambutsa IV vanema tütre Rose Paula Iribagiza (Rosa Paula Mwambutsaga). Abielu lahutati ajavahemikus 1960–1962. See oli tema teine abielu. Neil sündisid pojad Rémy ja Charles ning tütred Louise ja Michelle.

Ta oli hiljem abielus Benedicte Mukamudariga. Neil sündisid pojad Alain, Olivier ja Eddy.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. René Lemarchand. Burundi: ethnic conflict and genocide, Cambridge University Press: 1996, lk 64–65.