Andepoliitika

Andepoliitika on strateegiline ja terviklik lähenemine, et luua eeldused õpilaste andekuse märkamiseks ja annete toetamiseks. See on kooskõlas Eesti hariduse juhtmõttega, mille kohaselt peavad õpivõimalused vastama iga õppija võimetele ja vajadustele. Andepoliitika eesmärk on annete märkamine ja andekate arengu igakülgne toetamine ning hariduses süsteemse lähenemise kujundamine. Selle juures kujundatakse keskkonda ja ühiskonna mõtteviisi ning tipptasemel oskuste ja saavutuste väärtustamist, hoidudes samal ajal sildistamisest ja ebavõrdsusest.

Riikliku andepoliitika kujundamise, tegevuste ja ressursside kavandamise eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium, mille alluvusse kuuluv noorte- ja andepoliitika osakond koordineerib andekate arendamisega seotud tegevusi. Andepoliitika tegevused on suunatud  alus-, üld-, kutse-, huvihariduses ja noorsootöös osalevatele lastele ning noortele.  Kaasava hariduse põhimõttest lähtuvalt peab kvaliteetne haridus olema kõigile võrdselt kättesaadav ning laste ja noorte arengut toetav.

Andekus kui hariduslik erivajadus

Individuaalsest lähenemisest räägitakse sageli hariduslike erivajaduste puhul abiõppe või tugiõppe kontekstis. Andekus on samuti hariduslik erivajadus, mis väljendub eelkõige andekate laste psühholoogilistes eripärades, spetsiifiliste tingimustega keskkonna loomises ja suhtlemise omapärasuses. Valearusaam, et andekad lapsed on piisavalt targad ja võimekad ning ei vaja õppimisel abi ega suunamist ja suudavad ennast iseseisvalt arendada, on jätnud paljud lapsed ilma individuaalsest lähenemisest ja sellest tulenevast toetusest.

Andekad õpilased vajavad teadmist, et nende jaoks ollakse olemas. Kui seada andekale lapsele tema võimetest madalamad ootused, võib lapse areng pidurduda, laps kaotab väljakutse puudumise tõttu motivatsiooni ja huvi õppida ning tekivad käitumisraskused. Sageli ei avaldu andekus iseenesest, vaid vajab selleks märkamist, õpikeskkonna kohandamist ja sobivat metoodilist lähenemist. Mittemärkamine võib olla seotud sellega, et suured klassirühmad ja piiratud aeg võtab õpetajalt kogu ressursi. Seetõttu piirdutakse õppekavas nõutuga. Liialt kõrged ootused seevastu võivad tekitada lapses läbikukkumistunde ning põhjustada endasse tõmbumist. Laps võib hakata varjama oma andeid, et massi sulanduda ja liigset tähelepanu vältida.

Andekuse märkamise ja arendamise kontseptsioon

Kontseptsiooni võib vaadelda kui riiklikku andepoliitika teekaarti, milles sisalduvate ideede realiseerimisel tekib arusaam andekusest ja selle arendamiseks vajalikest meetmetest..  Nii õpilase, kooli kui ka riigi vaates on aluseks tõdemus, et annetega on vaja senisest strateegilisemalt ja terviklikumalt tegeleda. Eesti haridussüsteemi suurimaks kitsaskohaks noorte arendamisel peetakse tegevuste killustumist, mis väljendub organisatsioonide puudulikus koostöös ja süsteemsete tegevuste puudumises.

Riigi vaates puudub terviklik arusaam andekatele suunatud tegevustest ja arenguvajadustest. Selle väljaselgitamiseks (formaal- ja mitteformaalhariduses) ja info kogumiseks pole süsteemi. Puudub üksmeel andekate arendamisega seotud tegevuste koordineerimisest (muu hulgas otsustamine tegevuste asja- ja ajakohasuse üle) ning andekate arendamist toetavate õpetajate nõustamise ja koolitamise süsteem.

Kooli ja õpetajate vaates jääb vajaka oskustest ja ressurssidest andekaid märgata ja nende õppimist korraldada ning samuti puudub toimiv koostöö andekaga seotud osapoolte (vanemad, õpetajad, huvikool jne) vahel. Õpilaste seisukohtadekaardistuse kohaselt ei arvesta süsteem õpilase individuaalsusega, on liialt võistlemisele orienteeritud ning ei paku piisavalt õppe- ja nõustamisvõimalusi nii õpilasele endale kui ka tema vanematele.

Haridussüsteemi läbiva tervikliku lähenemise saavutamiseks on selle kontseptsiooni kohaselt oluline määratleda üheselt andekuse mõiste ja teha selle alusel täpsustusi ka seadustes, välja töötada annete arendamise peamised tegevussuunad, moodustada otsustusnõukogud (kus on esindatud kõik haridus- ja andekusvaldkonnaga seotud osapooled), jagada ülesanded ja planeerida eelarve. Annete märkamine ja toetamine on seatud fookusesse strateegiadokumendis "Haridusvaldkonna arengukava 2021–2035". Selles sõnastatud eesmärkide poole liigutakse "Annete märkamise ja toetamise tegevuskava 2022–2027" alusel.

Annete märkamise ja toetamise tegevuskava 2022–2027

Annete märkamise ja toetamise tegevuskava on 23. aprillil 2021 haridus- ja teadusministri heakskiidetud andekuse kontseptsiooni jätkudokument, milles kirjeldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi juhitud tegevusi laste ja noorte ainulaadsete annete toetamiseks alus-, üld- ja kutsekeskhariduses ning huvihariduses ja noorsootöös aastail 2022–2027.

Tegevuskavas

• antakse ülevaade andekuse mõiste määratlemise ja õigusnormide ajakohastamisega seonduvatest väljakutsetest ning pakutakse välja tegevusplaan;
• kirjeldatakse annete tuvastamise ja toetamisega seonduvaid võimalusi ja kitsaskohti ning pakutava tegevusplaani kaudu esitletakse mõtet andeka õppijaga töötamist toetava juhendmaterjali loomiseks, õppekava ja õppematerjalide arendamiseks, uuringute korraldamiseks jne;
• käsitletakse probleemi, milles andekusele pühendatud kursuste maht on spetsialistide tasemeõppes ja täiendkoolituses ebapiisav ning vastavasisulise tegevusplaani abil loodetakse olukorda parandada, suurendades andekusega seotud õppe mahtu ning lisakoolituste võimaluste teket;
• antakse ülevaade, milliseid mitteformaalhariduse programme ja õppekava rikastavaid tegevusi võiks annete toetamiseks pakkuda ning nähakse vajadust lisavõimaluste väljaselgitamiseks, pakkumaks kõigile ühtmoodi kättesaadavat ja läbimõeldud eneseteostuse võimalust;
• selgitatakse andekate õpilaste ja nende vanemate vajadust tugispetsialistide järgi ning räägitakse tugispetsialistide vähesuse, aja ja oskuste puudumise probleemist ning samuti individuaalse lähenemise vajadusega seonduvatest väljakutsetest. Lahendusena nähakse tugispetsialistidele täiendkoolituste pakkumist ja andekate õpilaste vajadustega arvestamist ministeeriumi tasandil, samuti on väljakutse individuaalse lähenemise vajadus;
• rõhutatakse andekate noorte ja nende juhendajate tunnustamise süstemaatilisemaks ja ühtlasemaks muutmise vajadust.