Aleksei (Aadu) Parnabas
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2024) |
Aleksei (Aadu) Parnabas (1. jaanuar 1919 Velise – 26. jaanuar 1986 Velise)[1] oli Eesti põllumees ja dendropargi rajaja, kodu-uurija.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Aleksei Parnabas sündis Velise vallas Sillaotsa külas Veski talus pere teise lapsena.
1927. aastal alustas ta õpinguid Velise 6-klassilises algkoolis, kus osales õpilaskarskusringis, kõne- ja kirjandikirjutamisvõistlustel ning aitas toimetada kooliajakirja Koidik.
1935. aastal, pärast isa surma, katkes Aleksei koolitee, sest kogu kodune majapidamine jäi tema kanda. Kõik, mis puudutas põllupidamist ja taimekasvatust, õppis Aleksei Parnabas iseseisvalt raamatutest ja ajakirjadest. 1937. aastal hakkas ta talu plaanipäraselt ümber kujundama ning alustas tööd ka Velise külaraamatukogus.
1940. aastal saadeti ta ajateenistusse, kuid kehva tervise tõttu sai augustis 1940 sõjaväeteenistusest vabastuse, naasis kodutallu ning jätkas tööd Velise külaraamatukogu juhatajana.
1945. aastal sai Aleksei Parnabasist Velise rahvamaja juhataja. 1951–1952 töötas ta Sipa ja Valgu MTJ agronoomina. 1960. aastal tegeles taimekasvatusega ning kuulus kolhooside likvideerimiskomisjoni. 1961. aastast töötas ta Valgu sohvoosis mesinikuna, hiljem Velise osakonna brigadiri ja osakonnajuhatajana, 1967–1970 mesiniku ja metsatehnikuna ning kuni 1977. aastani metsavahina.
Aleksei Parnabas on maetud Velise kalmistule.[1][2]
Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Aleksei Parnabas oli ühiskondlik kultuurimälestiste ja looduskaitseinspektor.
1965. aastal hakkas ta oma kodu juurde looma dendroparki ning 1967. aastal rajama metsaparki. 1981. aastal kuulutati Sillaotsa dendropargid Rapla Täitevkomitee otsusega kohalikuks looduskaitse objektiks. Dendraariumis on kokku ligi 170 puu- ja põõsaliiki ning nende vorme.
Ta on Sillaotsa talumuuseumi rajaja. Pärast abikaasa surma kogus ta oma isatallu Sillaotsas säilinud, aga ka külaelanike annetatud töö- ja tarberiistu. Muuseum loodi ametlikult 23. detsembril 1983 ja see oli Mahtra Talurahvamuuseum filiaal.[3] Talumuuseumis on käsikirjadena hoiul ka tema koduloolised uurimused.[2]
Ta oli Eesti Rahvamuuseumi kirjasaatja, 1984. aastast aukorrespondent. Tema kirjatöid ilmus ka kohalikus rajoonilehes Ühistöö.[1]
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Aleksei Parnabas sündis Aadu Parnabasi ja Maria (Mari) Parnabasi teise lapsena. Esimene laps suri I maailmasõja ajal, nii kasvas Aadu üles pere ainsa lapsena. Varakult tuli võtta üle talu juhtimise roll ja jätkata isa elutööd.
Aleksei Parnabas abiellus 1951. aastal Mai Savimaaga, kes töötas Valgu 7-klassilises koolis õpetajana. Koos jätkati tegelemist aianduse ja haljastusega. Abielupaari töö köögiviljakasvatajatena pälvis tunnustust Rapla rajooni põllumajandusnäitustel.[1]
Alekseil ja Maril ei olnud järglasi. Pärast Aleksei Parnabasi surma jätkas tema elutööd Sillaotsa talumuuseumis perekond Kusmin ning hiljem Velise Kultuuri ja Hariduse Selts.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- https://www.velise.ee/images/A.Parnabas%20artiklid.pdf
- https://dea.digar.ee/?a=d&d=raplamaasonumid20190109.2.9.1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------
- https://sonumid.ee/tag/aleksei-parnabas/
- https://maaleht.delfi.ee/artikkel/67574192/sillaotsa-muuseum-tahab-parandit-arendada
- https://blog.erm.ee/?p=12431