Aino Kolpakova
Aino Kolpakova (sündinud Aino Valdek; 8. september 1935 Järvakandi – 19. oktoober 2015 Mustvee) oli eesti luuletaja.
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Lapsepõlves elas Märjamaal ja osa lapsepõlvest veetis Pärnus. Aino Kolpakova oli August Sanga sugulane (ema onutütar).[1] Õppis Arvo Valtoniga ühes klassis Märjamaa koolis,[2] nende kooliõpetaja oli Harri Jõgisalu.[1]
Pärast ETKVL-i Kooperatiiv-Kaubanduse Kooli lõpetamist 1952. aastal suunati tööle Mustveesse, kus abiellus Ivan Kolpakoviga (1932-2017), kellega rajas koos rajas kodu ja kasvatas üles kaks last. Töötas kuni pensionini kaubanduses, tegeles asjatundlikult köögiviljade kasvatamisega.
Pensionieas osales kultuuriseltsi Pritšudje üritustel, kus esines oma loominguga. Luuletamine oli tema suurim harrastus, mis sai alguse kooliajast. Luulepisiku päris ta oma vanaema Liisa Kalmetilt.[3]
Aino Kolpakova on maetud Mustvee kalmistule.
Looming[muuda | muuda lähteteksti]
Aino Kolpakova luulevihik "Minu hinges, minu südames" ilmus 2006. aastal.[4]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Fjodor Maspanov (2014). "Aino Kolpakova: "Minu teine kodumaa - Peipsimaa"". Ajaleht "Peipsirannik" № 4. 4.
- ↑ Vaike Käosaar (15.01.2007). "Aino Kolpakova: "Kõik sõnad on olemas, neid tulebki kasutada"". Ajaleht "Vooremaa".
- ↑ Zinaida Palk jt (2005). "Aino Kolpakova". Kogumik "Peipsimaa kultuuri päev". Kultuuriselts „Pritšudje” („Peipsimaa”). Lk 28.
- ↑ "Mu hinges, mu südames". 2006. Originaali arhiivikoopia seisuga 5. september 2017.