Agur Benno

Allikas: Vikipeedia

Agur Benno (sündinud 29. mail 1967) on Eesti sõjaväelane ja tõlkija.

Ta lõpetas 1993. aastal Tartu Ülikooli ajaloo erialal ja täiendas end aastatel 1993–1995 Saksamaal Göttingeni ülikoolis. 2021. aasta sügisest on ta Tartu Ülikooli doktorant.

Agur Benno töötas aastatel 1995–2001 Eesti Välisministeeriumis. Aastail 2001–2020 Eesti Kaitseväe tegevteenistuses, sellest aastail 2015–2020 kaitseatašee abi Eesti suursaatkonnas Moskvas.

Tõlkeid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Yuriko Onodera (1907–1998) Kindral, kes ei soovinud sõda: Makoto Onodera – Jaapani sõjaväeatašee Riias, Tallinnas ja Stockholmis; Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007
  • Erwin Rommel (1891–1944) Jalavägi ründab: elamus ja kogemus; Tänapäev, 2012
  • Berend von Uexküll (1793–1870) Sõjas ja armastuses: Boris Uxkulli päevaraamat Napoleoni ajastust / ümber töötanud ja välja andnud vabahärra Jürgen-Detlev von Uexküll; Varrak, 2015
  • Woldemar von Löwenstern (1776–1858) Ühe liivimaalase mälestused (aastatest 1790–1815); Tallinn: Varrak, 2017
  • Moritz von Kotzebue (1789–1861) Teekond Pärsiasse ; Tallinn: Kultuurileht, 2018
  • Ernst Jünger (1895–1998) Metsasalu 125: 1918. aasta kaitsekraavilahingute kroonika; Tallinn: Argo, 2019
  • Moritz von Kotzebue (1789–1861) Vene sõjavang prantslaste seas; Tallinn: Kultuurileht 2021
  • Baltisakslaste mälestusi Eesti Vabadussõjast; Tallinn: Argo 2023
  • Karsten Brüggemann (1965). Eesti Vabariigi loomine ning "ühtse ja jagamatu Venemaa" lõpp. Vene kodusõja Petrogradi rinne 1918–1920; Tallinn: Argo 2023
  • Siegfried von Vegesack (1888–1974) Tõlgina idas 1942–1943; Tallinn, EKSA 2023
  • Friedrich Kress von Kressenstein. Minu missioon Kaukaasias. I–II . AKADEEMIA nr. 6-7 – 2010. Järelsõna : Saksa ekspeditsiooniväed Musta mere rannikul 1918. a. Agur Benno
  • Gustav Knorring. Meenutusi keiserlikust Venemaast ja Eestist. I–III . AKADEEMIA nr. 9–11 – 2013.
  • Ernst Jünger. Sturm. I–II . AKADEEMIA nr. 1 ja 3 – 2016.
  • Aleksei Baiov (1871-1935). Vene sõjateadusest; Vene sõjaline doktriin; Sõjakunsti ajalugu kui teadus. Teoses: Igor Kopõtin. Rahvusliku sõjakunsti otsingul. Professor Aleksei Baiov ja tema sõjateaduslik pärand. Eesti sõjaline mõte 1920-1940. Kaitseväe Akadeemia. EMA Occasional Papers 18/2023.Tartu 2023.