Adam Jakobson
Adam Jakobson (13. juuli 1817 Haanja vald, Rõuge kihelkond, Võrumaa – 18. detsember 1857 Torma) oli eesti koolmeister ja haritlane, Carl Robert Jakobsoni isa.
Jakobson oli pärit Võrumaalt ning tegutses esialgu rätsepa ja Tartu Ülikooli teenistujana. Tema haridus oli napp, kuid ta täiendas end iseseisvalt, soovides saada koolmeistriks. Samas tegeles ta ka muusikaga. 1841 abiellus ta vene-läti päritolu Jelizaveta Jegorovaga, kelle kaudu sai ta Torma kihelkonnas kösterkoolmeistri koha. Ta töötas Torma kihelkonnakoolis õpetajana aastatel 1846–1857.[1]
Ta huvitus muusikast, asus laialt propageerima laulmist ja lõi mitmehäälseid laulukoore. 1848. aastal loodi tema algatusel Torma pasunakoor, teda toetas rahaliselt seejuures estofiil dr Georg Schultz-Bertram. Adam Jakobson pühendas orkestrile palju aega ning sellest sai peagi silmapaistev muusikute kollektiiv, mis äratas laia tähelepanu. Ta tegeles ka kirjandusega, andes välja oma muusikaliste saavutuste tutvustamiseks kaks brošüüri: 1856. aastal ilmus “Torma Mängokoor” ja 1857. aastal “Tallorahva süddamerõmust”.
Adam Jakobson kuulus ka Torma vennastekogudesse (hernhuutlaste hulka) ja tõusis seal juhtivaks tegelaseks. Tema algatusel ehitati kiriku kõrvale palvemaja.
Adam Jakobson tõusis Torma kihelkonna juhtivaks ja populaarseimaks avaliku elu tegelaseks, kuid suri vaid 40-aastaselt.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema pojad olid Carl Robert Jakobson ja Eduard Magnus Jakobson, tütar oli Natalie Auguste Johanson-Pärna.