Aari keel
| aari keel (afa-n ari) | |
|---|---|
| Kõneldakse | Etioopias |
| Piirkonnad | Lõunarahvuste, rahvusrühmade ja rahvaste osariik |
| Kokku kõnelejaid | 285 000 (2007) |
| Keelesugulus | aari keel |
| Keelekoodid | |
| ISO 639-1 | - |
| ISO 639-2 | - |
| ISO 639-3 | aiw |
Aari keel kuulub Afroaasia keelkonna omo keelte hulka. Seda räägivad aarid Etioopias Lõunarahvaste, rahvusrühmade ja rahvaste osariigis. Kõnelejaid oli 2007. aastal umbes 285 000, neist 129 000 olid ükskeelsed.[1] Peaaegu kõik aarid oskavad aari keelt, lisaks oskavad ka mõned naaberrahvaste esindajad aari keelt.
Kiri[muuda | muuda lähteteksti]
Aari keelt kirjutatakse ladina või etioopia kirjas. Aari keele kõnelejatest on alla 10% kirjaoskajad.
1997. aastal ilmus aari keeles Uus testament.[1]
Fonoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Aari keel on toonikeel.
Keeles esinevad implosiivid ɓ ja ɗ ning heliline glotaalne frikatiiv ɦ.
Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Nimisõnad võivad lauses olla definiitsed või indefiniitsed. Nimisõnadel on kaks sugu (mees- ja naissugu), kaks arvu ja kolm käänet.
Tegusõnale liituvad aega ja isikut tähistavad sufiksid.
Süntaks[muuda | muuda lähteteksti]
Põhisõnajärg on SOV. Arvsõna, asesõna ja omadussõna järgneb nimisõnale.[2]
Koopulal on allomorfid -∅, -ye, -e:
- kooné yʱints-í-ye „see on laps“
- kooné yʱints-i „see on laps“
- ʔí-baab-e „tema on minu isa“
Koopula eituseks kasutatakse prefiksit dak-:
- ʔitá galtá dak-kít-e „ma ei ole vana mees“
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 https://www.ethnologue.com/language/aiw
- ↑ Hayward, Richard J. 1990. Notes on the Aari Language. In Hayward, Richard J. (ed.), Omotic Language Studies, 425-493. London: School of Oriental and African Studies, University of London.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Vikisõnastiku kategooria: Aari keel |