W- ja Z-boson
 | See artikkel vajab toimetamist. |
W-boson on vaheosakeste hulka kuuluv elementaarosake.
W- ja Z-bosonid on nõrga vastasmõju vahendajad. Nende avastamine oli elementaarosakeste standardmudeli jaoks tähtis saavutus.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]W-boson on nime saanud nõrga vastasmõju järgi (inglise keeles on nõrk vastasmõju weak interaction). Z-boson on nimetuse saanud arvatavasti selle järgi, et tema elektrilaeng on null (ingl zero).
Põhilised omadused
[muuda | muuda lähteteksti]Elektrilaeng
[muuda | muuda lähteteksti]W-bosoneid on kahte tüüpi: positiivse ja negatiivse laenguga. Z-boson on neutraalse laenguga ja selle tõttu on ta iseenda antiosake. Mõlemad osakesed on väga lühikese elueaga.
Mass
[muuda | muuda lähteteksti]Bosonite poolestusaeg on umbes 3 x 10−25 sekundit.
W- ja Z-bosonid on ühed kõige raskemad elementaarosakesed. Nende massid on vastavalt 80,4 GeV ja 91,2 GeV. Sellise massi tõttu on nõrga vastasmõju mõjuulatus väike, aatomituuma piires.
Mõju teistele osakestele
[muuda | muuda lähteteksti]
Kõigi kolme bosoni spinn on 1. W-bosoni kiirgamine muudab kiirgava osakese elektrilaengut vastavalt W-bosoni laengule ühe ühiku võrra ja samas muudab ka spinni. W-bosoni neelamine või kiirgamine võib ka osakest muuta, nt s-kvargi väljakiiratava W-bosoni tõttu muutub see u-kvargiks. Z-bosoni kiirgamine ja neelamine muidugi elektrilaengut ja teisi laenguid ei muuda, aga küll võib see muuta kiirgava osakese pöördemomenti, spinni ja energiat.