Viktooria (ploom)

'Viktooria' on ploomisort, mis on pärit Inglismaa lõunaosast Sussexist. Esimest korda on seda sorti mainitud 1831. aastal.

Puu on keskmise kasvuga, kõrge ja laiuv, kaarjalt langevate okstega. Tugevad paksud lehed on äraspidimunajad, terava tipu ja saagja servaga. Lehed on pealt tumerohelised ja krobelised, udemetega kaetud. Lehe alumine külg on heledam ja karvane.

Puu on võrdlemisi külmakindel ja pinnase suhtes vähenõudlik. Noor puu on kiire kasvuga ning hakkab juba nelja-viieaastaselt vilju kandma ja on väga saagikas.

'Viktooria' õitsemisaeg on keskvarajane. Õie läbimõõt on 22–25 cm. Õied asuvad kahe- kuni kolmekaupa õiepungas. Ovaalsed kroonlehed on valged.

'Viktooria' on isetolmleja; teda viljastavad ka 'Varajane sinine', 'Edinburghi ploom', 'Varajane punane'. 'Viktooria' on ka ise hea teiste sortide tolmeldaja.

Vili valmib septembris. Vili on munajas või ümarovaalne ning suur, 48×40×40 mm, keskmine kaal on 28–30 g. Põhivärvus on punakaskollane, päikesepoolsel küljel lillaka kattevärviga, sageli selgelt eristuvate täppidega. Koor on õhuke ja eraldub viljalihast kergesti. Koort katab nähtav sinakas vahakirme.

Viljaliha on kollane, mahlakas, magus, kuid vihmase suve korral võib jääda vesiseks. Luuseeme on viljalihast kergesti eralduv, lai ja lapik.

• 
  Viktooria õied
• 
• 

Kirjandus

• Eesti pomoloogia, Valgus 1970