Venoosõõs
Venoosõõs (ladina cavum venosum) on mitmete suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade (näiteks kahepaiksed, roomajad) südame vatsakese sees paiknev õõs.
Venoosõõs on ühenduses teiste südamevatsakese sees paiknevate õõntega, mida vahel nimetatakse ka alamkambriteks. Venoosõõs on arterioosõõnest eraldatud vertikaalse harja ja kopsuõõnest lihaselise harja abil.[1] Arterioosõnnest voolab veri vatsakesesisese kanali kaudu venoosõõnde ja edasi aordikaarde.[2]
Roomajatel
[muuda | muuda lähteteksti]Maolistel
[muuda | muuda lähteteksti]Madude südant on käesoleval ajal vähe uuritud. Kuningpüütoni südame ultraheli kujutiste analüüs paljastas, et veri paremast südamekojast täidab esmalt venoosõõne ja veri vasakust südamekojast täidab arterioosõõne. Südamelõtve ajal ületab venoosõõnes olev veri lihaselise harja ja siseneb kopsuõõnde.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Bonnie Ballard, Ryan Cheek, Exotic Animal Medicine for the Veterinary Technician, 2.trükk, lk 122, 2010, Blackwell Publishing, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 27.05.2014) (inglise keeles)
- ↑ Harvey B. Lillywhite, Snakes Work: Structure, Function and Behavior of the World's Snakes, lk 144, Oxford University Press, 2014, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 13.06.2014) (inglise keeles)
- ↑ Starck JM., Functional morphology and patterns of blood flow in the heart of Python regius.Lühikokkuvõte., J Morphol. 2009 Jun;270(6):673-87. doi: 10.1002/jmor.10706., veebiversioon (vaadatud 13.06.2014) (inglise keeles)