Vadstena loss
Vadstena loss on loss Rootsis Östergötlandi läänis Vadstena vallas Vadstena linnas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vadstena linnus ehitati 1545. aastal Gustav Vasa valitsusajal, et kaitsta Stockholmi lõunast. Linnus koosnes kolmest väiksemast kivihoonest, kolmest 3,1m laiusest kaitsemüürist, siseõuest, vallikraavist ja neljast suurtükitornist. Algsed kaitsemüürid purustati 19. sajandil ning praegused ehitati 1999. aastal.
1552. aastal abiellus Gustav Vasa siin oma kolmanda naise, Katarina Stenbockiga ning üht banketisaali hakati kutsuma Laulatuse Saaliks (Bröllopssalen), kuigi selle ehitustööd polnud pulmade ajal lõppenud.
1550. aastal, kui prints Magnus Vasa sai Östergötlandi hertsogiks, hakati linnust ümber ehitama lossiks. Magnus Vasa oli vaimuhaige ning ta oli Gustav Vasa poegadest ainus, kes kuningaks ei tõusnud. Magnus Vasa suri 1595 ning maeti lähedalasuvasse Vadstena kloostrikirikusse.
1580. aastal toimusid lossis Pontus de la Gardie ja Johan III tütre Sofia Gyllenhielmi pulmad.
Vadstena lossi ehitustööd lõppesid 1620. aastal. Loss on väga hästi säilinud ning on üks Rootsi parimaid renessansslosse.
1716. aastani oli loss kuninglik residents, kuid siis kaotas kuningapere selle vastu huvi. Pärast seda kasutati lossi teraviljalaona.
Tänapäev
[muuda | muuda lähteteksti]Aastast 1899 on lossis asunud Vadstena valla arhiiv ning praegu asub lossis ka lossimuuseum, kus saab näha 16.–17. sajandi mööblit, maale ja portselani. Suviti toimub siseõues nii klassika- kui ka popkontserte.