Vabad Valijad

Vabad Valijad (Freie Wähler, FW) on paremtsentristlik^[1] regionaalpartei Saksamaal. Parteijuhiks on alates 27. märtsist 2010 Hubert Aiwanger, kes on ka Baieri asepeaminister.

FW on oma olemuselt kohalike sõltumatute valijarühmade katusorganisatsioon, mis ei ole registreeritud poliitiliste parteidena. Tavaliselt kandideerivad FW alla kuuluvad valijarühmad rohkem kohalikel valimistel (Landkreisid, vallavolikogud, linnapead), samas kandideerib FW ka liidumaade ja föderaalvalimistel. Partei on tugevaim tavaliselt Lõuna-Saksamaa maapiirkondades, kus seda toetavad peamiselt parempoolsed valijad, kes eelistavad kohalikke otsuseid parteipoliitikale.

Partei tegutseb kõikidel Saksamaa liidumaadel peale Brandenburgi, kus tegutseb kohalik partei Brandenburger Vereinigte Bürgerbewegungen/Freie Wähler (BVB/FW), mis ei kuulu föderaalse FW alla, kuid teeb nendega koostööd.

FW on regionalistlik ja konservatiivne partei,^[2] toetades suuremat võimu üleandmist kohalikele valitsustasanditele^[3] ja otsedemokraatiat, lisaks ka liidupresidendi ja liidumaade peaministrite otsevalimist. Parteid on asetatud nii Vaba Demokraatlik Partei ja PBC (Piiblitruude Kristlaste partei),^[4] kui ka CSU ja AfD vahele.^[5] Partei on vastu Euroopa Liidu finantspoliitikale.

Esimesed kohalikud sõltumatud valijarühmad tekkisid Saksamaal juba 1950. aastail, föderaalne sõltumatute valijate liit (Bundesverband der Freien Wähler) asutati 1965. aastal. 1997. aastal tekkis sisemine vastuolu, kui FW Baieri haru otsustas osaleda 13. septembril 1998 toimuvatel maapäeva valimistel. Mõned kreisiühendused olid selle vastu, kuna nad lahkusid oma kohalikust tegevuspiirkonnast ja liidumaa valimistel osalemine annaks neile partei iseloomu. Samas 15. märtsil 1997 toimunud hääletusel võitsid valimistel osalemise toetajad 54.1%, mispeale FW siiski valimistel osales.^[6] FW jäi küll alla 5% valimiskünnise, kuid oli 3.66% häältega tugevuselt neljas CSU, SPD ja roheliste järel. Järgmistel maapäeva valimistel 2003. aastal sai partei 4% häältest, 2008. aastal pääses juba 10.23% häältega maapäeva, tulles nii CSU ja SPD järel kolmandaks, saades 21 kohta 187st.^[7] Teistel liidumaadel jäi FW alla valimiskünnise, kuid samas näiteks Tüüringis sai 2009. aasta maapäeva valimistel 3.9% häältest. 2014. aastal pääses partei ka Euroopa Parlamenti - 1.46% häältega sai FW endale ühe Saksamaa 96 mandaadist.

2018. aasta Baieri maapäeva valimistel tuli FW 11.59% häältega CSU ja roheliste järel kolmandaks, saades 27 kohta 205st. Samadel valimistel kaotas CSU enamuse, mispeale moodustas koalitsiooni FWga, partei esimees Hubert Aiwanger sai Baieri asepeaministriks. Järgmisel aastal toimunud Euroopa parlamendi valimistel sai partei 2.16% häältega kaks 96st mandaadist.

2021. aastal pääses FW 5.35% häältega Reinimaa-Pfalzi maapäeva, saades 6 mandaati 101st. 2023. aasta Baieri maapäeva valimistel tuli FW CSU järel 15.84% häältega teiseks, saades 37 kohta 203st, mispeale koalitsiooni jätkati. Teistel liidumaadel ning Liidupäeva valimistel ei ole FW seni valimiskünnist ületanud (2021. aastal 2.43%).

Viited

↑ Langenbacher, Eric (29. juuli 2021). The German Polity (inglise). Rowman & Littlefield. ISBN 978-1-5381-4661-3.
↑ "Bavaria's Free Voters — What you need to know – DW – 10/15/2018". dw.com (inglise). Vaadatud 31. detsembril 2023.
↑ Dempsey, Judy (28. september 2008). "As Bavaria goes, so too all of Germany?". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 31. detsembril 2023.
↑ Skiadas, Christos H.; Bozeman, James R. (7. märts 2019). Data Analysis and Applications 2: Utilization of Results in Europe and Other Topics (inglise). John Wiley & Sons. ISBN 978-1-119-57953-3.
↑ "The thorn in conservative Germany's side". POLITICO (inglise). 27. august 2021. Vaadatud 31. detsembril 2023.
↑ Grein, Armin; Herteux, Andreas (2023). Die Freien Wähler: Eine Erfolgsgeschichte der Demokratie (saksa). Karbach: Erich von Werner Verlag. Lk 116. ISBN 978-3-948621-88-9.
↑ "Ergebnisse Landtagswahl Bayern 2008". web.archive.org. 30. september 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2008. Vaadatud 31. detsembril 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)

[1] Langenbacher, Eric (29. juuli 2021). The German Polity (inglise). Rowman & Littlefield. ISBN 978-1-5381-4661-3.

[2] "Bavaria's Free Voters — What you need to know – DW – 10/15/2018". dw.com (inglise). Vaadatud 31. detsembril 2023.

[3] Dempsey, Judy (28. september 2008). "As Bavaria goes, so too all of Germany?". The New York Times (Ameerika inglise). ISSN 0362-4331. Vaadatud 31. detsembril 2023.

[4] Skiadas, Christos H.; Bozeman, James R. (7. märts 2019). Data Analysis and Applications 2: Utilization of Results in Europe and Other Topics (inglise). John Wiley & Sons. ISBN 978-1-119-57953-3.

[5] "The thorn in conservative Germany's side". POLITICO (inglise). 27. august 2021. Vaadatud 31. detsembril 2023.

[6] Grein, Armin; Herteux, Andreas (2023). Die Freien Wähler: Eine Erfolgsgeschichte der Demokratie (saksa). Karbach: Erich von Werner Verlag. Lk 116. ISBN 978-3-948621-88-9.

[7] "Ergebnisse Landtagswahl Bayern 2008". web.archive.org. 30. september 2008. Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2008. Vaadatud 31. detsembril 2023.{{netiviide}}: CS1 hooldus: robot: algse URL-i olek teadmata (link)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]