Tiimiõpe

Tiimiõpe (inglise keeles team-based learning, TBL) on aktiivõppe vorm. ^[1] ^[2] Töö toimub ainekursuse algul moodustatud rühmades ja kasutatakse (ümber)pööratud klassiruumi (inglise keeles flipped classroom) meetodi komponente. ^[3]

Tiimiõppe (kasutatud on ka terminit meeskonnatöö ^[4]) rakendamisel valmistavad õppijad uue materjali ette iseseisvalt ning klassis või auditooriumis toimub harjutamine ja kinnistamine. Tiimiõppe esimene rakendaja ning arendaja oli Larry Michaelsen Oklahoma ülikoolis 1970. aastatel. Tiimiõpet õppijale mõtestatud õpikogemuse (inglise keeles significant learning experience) loomise meetodina on Ameerika Ühendriikides ja rahvusvaheliselt (ligi 20 riigis) tutvustanud L. Dee Fink. ^[5]

Tiimiõppe komponendid

Tiimiõpe jagatakse mooduliteks, mida saab õpetada kolmeastmelisena: iseseisev eeltöö, auditoorne (rühmades, klassis toimuv) materjali omandamise kontroll ja kinnistamine (individuaalne ja rühmatest), praktilise rakendamise ülesanded. Põhikomponente on viis:

Iseseisev eeltöö

Õppijad valmistuvad iseseisvalt – loevad, tutvuvad video- või audioloengute või slaididega vms. Materjali valikul peab arvestama rühma eelneva ettevalmistuse ja tasemega.

Individuaalne test

Õppijad teevad individuaalselt valikvastustega testi (inglise keeles Individual Readiness Assurance Test, IRAT). Testis on 5-20 küsimust, vastused toovad välja õpitava põhipunktid.

Rühmatest

Pärast individuaalset testi vastavad õppijad kohe samad küsimused rühmas (inglise keeles Team Readiness Assurance Test, TRAT). Vastuste õigsust kontrollitakse nn kratskaardi (inglise keeles scratchcard, kraabitav kaart ^[6] või vastava tarkvara abil. Tiimi liikmed otsustavad, milline vastus on õige ja kraabivad (avavad) vastava lahtri. Kui vastus ei ole õige (kratskaartidel tähistab õiget vastust tärnike), avatakse teine lahter, siis kolmas ja neljas – kuni õige vastus on leitud. Õpetaja otsustab, mitu punkti annab esimene, teine jne valik. Võimalusel kirjutavad tiimid kohe oma tulemuse tahvlile (kuvatakse ekraanil). Kui kursus lõpeb hindega, arvestatakse nii individuaalseid kui rühma tulemusi.

Arutelu

Testide järel mõtestab õppejõud/õpetaja selgitust vajavaid teemasid ja õppijatel on võimalus "apelleerida" – tuua välja küsimused, mis nende arvates ei ole täpselt formuleeritud, või ebatäpsed õigena märgitud vastused testides. Apellatsioonid esitatakse viidetega materjalile, mille põhjal arvamus kujundati ja mõned õppejõud/õpetajad annavad põhjendatud arutluse eest lisapunkte.

Rakendusülesanded

Moodul lõpeb rakendusülesannetega. Õppejõud/õpetaja liigub rühmade vahel ja annab nõu ning otsustab, milliseid aspekte oleks vaja (kõigile) õppijatele täpsemalt selgitada. ^[7]

Tiimiõppe põhimõtted

Tiimid moodustatakse kursuse algul ja jäävad samaks töö lõpuni.
Tiimiliikmete valiku kriteeriumiks ei ole õppijate akadeemiline edukus (hinded), vaid mingi kursuse sisu osas oluline aspekt.
Õppija tööd hinnatakse (testid) ja rühma liikmed annavad rühma tööle tagasisidet.
Tiimide ülesanded peavad sobima rühmatööks. ^[8]
Õppija peab saama vahetut tagasisidet. ^[9]
Hindamise kriteeriumite otsustamiseks kasutatakse tihti ka arutelu õppijatega. ^[10]

Praktikud soovitavad enne tiimiõppe alustamist õppijatele protsessi tutvustada, kui meetod on neile uus. ^[11]

Tarkvara

Viited

↑ Raivo Juurak. Aktiivõpe. (vaadatud 11.11.2016)
↑ Õpetajate arvamused aktiivõppe meetodite kasutamise eelistest ja puudustest inglise keele tunnis (III kooliastmes). (vaadatud 11.11.2016)
↑ Taavi Vaikjärv, Einike Pilli. Ümberpööratud klassiruumi meetod kui õppija vastutuse kujundaja. (vaadatud 11.11.2016)
↑ Karit Kilgi. Õppetöö läbiviimine rahvuselt heterogeensetes auditooriumites Tartu Ülikooli ja selle kolledžite näitel. (vaadatud 11.11.2016)
↑ Fink Consulting (töö ja kogemused kõrghariduse konsutlandina). (vaadatud 11.11.2016)
↑ Immediate Feedback Assessment Technique. (Vahetu tagasiside andmine) (vaadatud 11.11.2016)
↑ Team based Learning at UT. UTexasCTL (vaadatud 11.11.2016)
↑ InteDashboard (vaadatud 11.11.2016)
↑ Team-Based Learning Collaborative (Tiimiõppe populariseerijate rahvusvaheline kogukond) (vaadatud 11.11.2016)
↑ Team-Based Learning Collaborative. Getting started (Kuidas alustada) (vaadatud 11.11.2016)
↑ Gary A. Smith, University of New Mexico. First-Day Questions for the Learner-Centered Classroom The National Teaching & Learning Forum, (Volume 17 Number 5 September 2008) (Õppijate häälestamisest individuaalsele tööle.) (vaadatud 11.11.2016)

Välislingid

F. Dee Fink. Transformative Practices (video)

[1] Raivo Juurak. Aktiivõpe. (vaadatud 11.11.2016)

[2] Õpetajate arvamused aktiivõppe meetodite kasutamise eelistest ja puudustest inglise keele tunnis (III kooliastmes). (vaadatud 11.11.2016)

[3] Taavi Vaikjärv, Einike Pilli. Ümberpööratud klassiruumi meetod kui õppija vastutuse kujundaja. (vaadatud 11.11.2016)

[4] Karit Kilgi. Õppetöö läbiviimine rahvuselt heterogeensetes auditooriumites Tartu Ülikooli ja selle kolledžite näitel. (vaadatud 11.11.2016)

[5] Fink Consulting (töö ja kogemused kõrghariduse konsutlandina). (vaadatud 11.11.2016)

[6] Immediate Feedback Assessment Technique. (Vahetu tagasiside andmine) (vaadatud 11.11.2016)

[7] Team based Learning at UT. UTexasCTL (vaadatud 11.11.2016)

[8] InteDashboard (vaadatud 11.11.2016)

[9] Team-Based Learning Collaborative (Tiimiõppe populariseerijate rahvusvaheline kogukond) (vaadatud 11.11.2016)

[10] Team-Based Learning Collaborative. Getting started (Kuidas alustada) (vaadatud 11.11.2016)

[11] Gary A. Smith, University of New Mexico. First-Day Questions for the Learner-Centered Classroom The National Teaching & Learning Forum, (Volume 17 Number 5 September 2008) (Õppijate häälestamisest individuaalsele tööle.) (vaadatud 11.11.2016)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]

[11]