Arutelu:Haprus
Kas ja kuidas erineb rabedus haprusest materjaliteaduses? suwa 6. november 2018, kell 19:03 (EET)
- Hea küsimus. Kahjuks päris hästi vastata ei oska. Tugevusõpetuse õpikus https://www.apollo.ee/tugevusopetus.html kasutatakse mõistet haprus, millele vastab inglise keeles "brittleness". Mõistet rabedus pole minu teadaantud definitsioonile vastavate omaduste tähistamiseks kasutatud. Rabedust kasutatakse võibolla kõnekeeles või mõnes teises valdkonnas, aga haprus on tugevusõpetuse õpiku mõiste. --MirkoM (arutelu) 6. november 2018, kell 21:01 (EET)
- Ehk on keeleliselt tegemist amorfsuse erinevusega? Ehk siis pigi, klaas, metallid...
- Kõnekeeles on süsinikurikkad terased rabedad, nagu ka kummid-plastid külmas jne
- http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=amorfne
- http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=rabedus&F=M
- http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=haprus&F=M
- https://vet.agri.ee/static/body/files/1139.Materjaliryhmade_iseloomustus_-_k6ik_koos.pdf
- suwa 6. november 2018, kell 23:56 (EET)
- Seal viimases allikas on malmi kohta öeldud, et ta on rabedam kui teras ja klaasi kohta, et ta on habras. Jällegi saan tugineda ainult oma Tugevusõpetuse sõnavarale, kus jaotatakse materjale moonde taluvuse alusel enne purunemist habrasteks ja sitketeks. Seejuures võib sama materjal olla ühel temperatuuril sitke ja teisel habras. Kui kõnekeeles või kuskil mujal valdkondades kasutatakse mõistet rabe, võib täpsustusena juurde lisada.--MirkoM (arutelu) 7. november 2018, kell 00:16 (EET)
- suwa 6. november 2018, kell 23:56 (EET)