Arutelu:Elavhõbe
Sellest on tavaliselt 90% lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul.
Muutsin natuke sõnastust ja see lause jäi üle. Ma ei oska kinaveri mürgisust ja omastatavust kommenteerida. Siim 23. märts 2007, kell 15:39 (UTC)
Pilt vajab allkirja. Andres 18. detsember 2010, kell 00:24 (EET)
Kas ... (Hg on ainus metall, mis) on normaaltingimuste LÄHEDASTEL temperatuuridel vedel... on sama, mis.. mercury is the only metallic element that is liquid at standard conditions for temperature and pressure? nimelik 23. detsember 2018, kell 19:40
Vist palju soovin, aga tahaksin artiklist lugeda ka põhjusest miks elavhõbe (1 kahest keemilisest elemendist perioodilisustabelis, mis) on tavatemperatuuril vedelas olekus. Äkki leidub mõni süvenenud füüsik-keemik, kes selle asja lahti kirjutaks? --Nimelik (arutelu) 11. detsember 2021, kell 22:41 (EET)
A complete explanation of mercury's extreme volatility delves deep into the realm of quantum physics, but it can be summarized as follows: mercury has a unique electron configuration where electrons fill up all the available 1s, 2s, 2p, 3s, 3p, 3d, 4s, 4p, 4d, 4f, 5s, 5p, 5d, and 6s subshells. Because this configuration strongly resists removal of an electron, mercury behaves similarly to noble gases, which form weak bonds and hence melt at low temperatures. The stability of the 6s shell is due to the presence of a filled 4f shell. An f shell poorly screens the nuclear charge that increases the attractive Coulomb interaction of the 6s shell and the nucleus (see lanthanide contraction). The absence of a filled inner f shell is the reason for the somewhat higher melting temperature of cadmium and zinc, although both these metals still melt easily and, in addition, have unusually low boiling points. (enwikist) Seda teksti on kuidagi imelik eesti keelde tõlkida, kui seda sisuliselt ei mõista. --Nimelik (arutelu) 11. detsember 2021, kell 23:28 (EET)
Kaudselt on elavhõbeda vedela oleku kohta juttu artikli d-elemendid osas, mille pealkiri on Seosed perioodilisustabelis. Kuuenda perioodi elementide aatomiraadiused on väiksemad. See tuleneb lantanoidsest kontraktsioonist. Raadiuste vähenemist põhjustab perioodis kasvav tuumalaeng ning f-elektronide nõrk varjestusvõime (elektronide omavahelisest interaktsioonist tingitud energia muutus aatomis). D-plokk jätkub luteetsiumi juures ning selleks ajaks on aatomiraadiused langenud baariumi 217 pm-lt luteetsiumi 173 pm-ni. Elementide ionisatsioonienergia kasvab perioodis vasakult paremale ning rühmas ülevalt alla kahaneb. --Nimelik (arutelu) 12. detsember 2021, kell 11:35 (EET)
Looduses on elavhõbe väga haruldane aine.. Ometi on inimkond tundnud seda alates väga kaugetest aegadest saadik. Teadaolevalt 1500 aastat e.m.a. Egiptuse kultuuris. https://en.wikipedia.org/wiki/Timeline_of_chemical_element_discoveries --Nimelik (arutelu) 12. detsember 2021, kell 16:37 (EET)