Arutelu:Demokraatlik Partei (USA)

Artikkel on ajast ja arust. Eriti häirib artiklit diagonaalis lugedes see targutav lõik:

Kuigi konservatiivid peavad Demokraatliku Parteid mõnikord vasakpoolseks, on partei mõne kriitiku hinnangul paremtsentristlik. Briti ajakirjanik Ian Hislop ütles, et "Inglismaal on meil Leiboristlik ja Konservatiivne Partei, aga Ameerikas on "konservatiivne partei" ja "väga konservatiivne partei"". Selle loogika järgi on USA Demokraatliku Partei programm Euroopas lähedasem pigem Briti Konservatiivse Partei omaga, samas kui Vabariiklik Partei on Euroopa jaoks liiga parempoolne, ning Euroopa vasakpoolsetele parteidele sarnast parteid Ameerikas praktiliselt ei leidugi.

Võimatu on pidada konservatiivseks erakonda, mis mahutab endasse abordifanaatikuid, neegrite, naiste jt pühamast pühadesse rühmadesse kuulujate privileegide eestvõitlejaid ja end lausa sotsialistidena identifitseerivaid inimesi (hinnanguliselt ligi 60% eelvalimiste hääletajatest on veendunud, et "sotsialismil on positiivne mõju ühiskonnale").[1]. Praegusel kujul ei sobi.Zeitgeistkritiker (arutelu) 28. jaanuar 2020, kell 21:17 (EET)

Ideoloogiast võiks küll täpsemalt kirjutada ja võiks viited lisada. Aga siin ei ole koht, kus kuulutada, mis sinu meelest võiks või ei võiks olla konservatism või milliste üksikküsimuste järgi seda sinu meelest defineerida tuleks. Pikne 28. jaanuar 2020, kell 21:48 (EET)

Asi ei ole ainult minu isiklikus arvamuses, vaid selles, et konservatiivid reeglina "affirmative action'it" ehk nn positiivset diskrimineerimist teatud rühmade kasuks ei toeta, vrdl inglise wiki, artikkel Affirmative action, alajaotus USA. Ma lihtsalt tõin mõne näite, mis on kõnealuse originaaluurimusliku lõiguga vastuolus. Mis puutub aborti, siis USAs on see sageli vaidlusteema ja demokraadid on rõhuvas enamuses "pro-choice", nagu abordipooldajad end eufemistlikult nimetavad. Olemas on ka väike abordivastane vähemus, eelkõige lõunas [2]. Partei platvorm seejuures kinnitab selgelt õigust abordile.Zeitgeistkritiker (arutelu) 28. jaanuar 2020, kell 21:56 (EET)

Sellele lõigule võiks lisada viited või siis selle võiks paremate allikate põhjal ümber kirjutada (nt ei pea tingimata Ian Hislopit tsiteerima), aga originaaluurimust ega muud erilist põhjust lihtsalt väljavõtmiseks ma siin ei näe. Et demokraadid on märksa parempoolsemad kui need parteid, mida Euroopas vasakpoolseteks nimetatakse, on minu meelest üldteada. Ja niikuinii on osundatud ka konkreetsele arvamusele, mis pole Vikipeedia kirjutaja arvamus. Et abordiküsimus siin määrav võiks olla või üldse asjasse puutub, on sinu isiklik seisukoht. Pikne 5. veebruar 2020, kell 19:52 (EET)

Vaat see oli nüüd küll ootamatu plot twist, nagu ameerikamaalane ütleks! Et siis kui on tegu on millegagi, millest sa artiklis lahti saada tahad, umbes nagu Bernie pentsikud (?!) kampaaniamehed, ei kõlba ükski allikas (just täna lugesin dokumentatsiooni vähemalt veel ühest säärasest juhtumist). Aga kui millegi säilitamist pooldad, siis aitab sellest, et miski olevat "üldteada".
Karjuvaid probleeme on tegelikult mitu: esiteks rääkis artikkel enne mu muudatust iseendale vastu. Loe 1. lauset alajaotusest Seisukohad: Tänaste demokraatide programm sarnaneb Euroopa mõistes enim sotsiaaldemokraatide seisukohtadega.. Kuidas ta sel juhul Suurbritannia tooridega sarnane on (oli)?
Teiseks, lause (praegu veel sees) Murrang ideoloogias toimus lõplikult 20. sajandi keskel, peamiselt 1960.–1970. aastatel, kui Demokraatlik Partei ja tema põhirivaal Vabariiklik Partei vahetasid poliitilisel maastikul justkui rollid. on ekslik. Olulisem murrang oli ikkagi seotud juba FDRi ajaga. Loomulikult oleks hea lisada, et lõunaosariikide demokraadid säilitasid vahel veel 1960ndatelgi konservatiivsed vaated rassiküsimustes, kuid see on selgelt tulevikumuusika.
Soovitaksin lisada artiklile tag'id, mis kutsuks üles ajakohastama, toimetama jne, aga kardan, et vist seegi ei aita huvilisi leida, kui see artikkel 12 aasta jooksul (st pärast esmaversiooni) nii vähe muutunud on.Zeitgeistkritiker (arutelu) 5. veebruar 2020, kell 20:13 (EET)

Ingliskeelses viidatud artiklis on välja toodud, et erakonnas on muu hulgas ka selline väiksem rühm, mida võib pidada sotsiaaldemokraatlikuks. Nii et see sotsiaaldemokraatia lause üldistusena on praegu nähtavasti kahtlasem, kui see osa, mille välja võtsid. Seda lauset tuleks küll täpsustada. Kui erakond pole vaadetelt päris homogeenne või üldistused ideoloogia kohta lahknevad mõneti, siis see ei tähenda iseenesest vastuolulist sisu.

Murrangu kohta ongi praegu öeldud, millal see toimus lõplikult, mitte millal toimusid selle juures olulisemad sündmused. Sellest, millal toimusid suuremad või olulisemad muutused, tuleks kirjutada autoriteetsete allikate põhjal. Isiklike seisukohtade esitamisel pole siin jällegi mõtet.

Sandersi artikli juures oli asi muus ja see siin ei ole Sandersi artikkel.

Toimetamismärkuse lisamise vastu ma ei ole. Pikne 6. veebruar 2020, kell 16:52 (EET)

See pole isegi mitte "väike rühm", vaid 60% partei eelvalimiste hääletajatest pidavat nüüd sotsialismi positiivselt suhtuma, nagu ma ju ise välja tõin. Küsimus polnud selles, vaid vajaduses artiklis karjuvad vastuolud kõrvaldada ja vähemalt mingilgi määral ajakohastada. Partei rohujuuretasandil on viimastel aastatel märgata sotsialismi, sotsiaaldemokraatia vms pooldajate arvukuse ja mõju kasvu. Seepärast on ingliskeelses wikis erinevad vasakpoolsed ideoloogiad vähemusfraktsioonide ideoloogiatena infoboxis selgelt välja toodud. Soovitaksin samasugune kast ka siia lisada (nagu Eesti erakondade puhul kombeks).Zeitgeistkritiker (arutelu) 6. veebruar 2020, kell 18:07 (EET)

Üks asi on hääletajate eelistused ja teine asi on erakonnas valitsevad vaatad. Jällegi, tuleb refereerida autoriteetseid hinnaguid, mida ise spekuleerida.

Artikkel tahab küll toimetamist, aga karjuvaid vastuolusid artikli sisus siin minu meelest praegu välja toodud pole (jättes kõrvale vastuolud sinu isiklike hinnangutega). Pikne 7. veebruar 2020, kell 18:45 (EET)

Nüüd on siis jutt murrangust ideoloogias asendatud jutuga 5. parteisüsteemist, kuna esimene olla justkui teisega vastuolus. Milles aga vastuolu seisneb, seda pole selgitatud. Võib ju tegu olla lihtsalt eri käsitusviisidega, millel on eri rõhuasetused.

Veelkord, viited muidugi tuleks lisada, aga me harilikult ei võta materjali välja lihtsalt viidete puudumise pärast (v.a ehk isikuartiklites). Pikne 20. veebruar 2020, kell 20:09 (EET)