Staapel
Staapel on veepinnast kõrgemal asuv ehitatava või remonditava laeva seismise lahtine koht kuival.[1] Harilikult on see pikemaajaliselt eraldatud koht, kus hilisem sõiduki kohene kasutuselevõtt on võimalik ilma pikka maismaatransporti kasutamata. Staapel võib olla kaetud ellinguga. Kui staapel asub veepinnast madalamal, nimetatakse seda dokiks.
Kaldstaapel
[muuda | muuda lähteteksti]Harilikult on staapel veekogu poole kaldu plaat või platvorm, kust laev lastakse vette piki slippi. Laevade asetuse järgi kaldstaaplil eristatakse piki-(laev asetseb staaplil piki kallet) ja põikstaapleid (laev asetseb staaplil risti kallet).
Horisontaalstaapel
[muuda | muuda lähteteksti]Staapel võib olla ka horisontaalne plaat või platvorm, kust laev tõstetakse vette kraana või mõne muu tõstukiga.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mereleksikon. Tallinn, 1996. Lk 398
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Mereleksikon. Tallinn, 1996. Lk 398