Skriptoorium
Skriptoorium (scriptorium, mitmus scriptoria; ladina keeles sõna-sõnalt 'kirjutamise koht') oli kloostris asuv ruum, kus munkadest kirjutajad tegelesid käsikirjade kopeerimise ja illumineerimisega[1]. Teaduskirjanduses võidakse kasutada skriptooriumi ka institutsiooni või kirjakoolkonna tähenduses, iseloomustamaks teatud piirkonna või ajaperioodi käsikirju.
Skriptooriumid olid keskaja üks olulisi iseloomustavaid jooni, eriti benediktlaste kloostrikorralduses, muuhulgas Benedictuse kirjakultuuri soosiva hoiaku tõttu. Skriptooriumides ei töötanud üksnes mungad, neid võisid abistada ilmikutest kirjutajad ja käsikirjade illustreerijad.[1]