Sadõr Džaparov
| Sadõr Džaparov | |
|---|---|
 Sadõr Džaparov (2021) | |
| Kõrgõzstani president | |
| Ametis | |
|
Ametisse asumise aeg 28. jaanuar 2021 | |
| Eelnev | Talant Mamõtov (kt) |
| Kõrgõzstani president (kohusetäitja) | |
|
Ametiaeg 15. oktoober 2020 – 14. november 2020 | |
| Eelnev | Sooronbaj Džeenbekov |
| Järgnev | Talant Mamõtov (kt) |
| Isikuandmed | |
| Sünninimi | Sadır Nurgojoyeviç Japarov |
| Sünniaeg |
6. detsember 1968 Keng-Suu, Õsõk-Köli oblast, Kirgiisi NSV (praegune Kõrgõzstan) |
Sadõr Džaparov (sündinud 6. detsembril 1968 Keng-Suus) on Kõrgõzstani poliitik. Ta on olnud parlamendi liige ja peaminister ning alates 28. jaanuarist 2021 on ta Kõrgõzstani president.
Poliitiline karjäär[muuda | muuda lähteteksti]
Džaparovi poliitiline karjäär algas 2005. aastal. 2008-2010 oli ta Riikliku Korruptsiooni Ennetamise Ameti eesotsas, aga vähese eduga - korruptsioon Kõrgõzstanis lokkas. Pärast 2010. aasta Kõrgõzstani revolutsiooni võitles Džaparov Kumtori kullakaevanduse riigistamise eest ja suurkorporatsioonide vastu, temast sai liikumise populaarne nägu. Kullakaevamise riigistamist soovivad meeleavaldused muutusid aina radikaalsemateks ning 2013. aastal piirasid protestijad ühel meeleavaldusel kohaliku kuberneri ümber ja lukustasid ta oma autosse kinni. Kirgiisi võimud defineerisid selle kohtus inimröövina ning mõistsid Džaparovi 11,5 aastaks vangi. [1]
Oma vanglakaristust kandis ta kuni 2020. aasta rahutusteni. Oktoobris puhkenud rahutuste ajal, mis algasid parlamendivalimiste kahtlaste tulemuste tõttu, vabastati Džaparov protestijate poolt ning Kõrgõzstani Riigikohus tühistas ta vanglakaristuse. Vanglast vabanenuna tegi Džaparov mitu katset saada peaministriks ning sundida tollane president Sooronbaj Džeenbekov tagasi astuma, saades lõpuks peaministriks määramise Džeenbekovi poolt [2] 9. oktoobril 2020[3] ning alates 15. oktoobrist ka presidendi ametikoha kohusetäitjaks [4] Ta oli mõlemal ametikohal kuni 14. novembrini 2020. [5]
10. jaanuaril 2021 toimunud Kõrgõzstani presidendivalimistel saatis teda edu ja 79% kirgiisi rahvast toetas Džaparovi ametlikult presidendiks saamist. [6] Samuti hääletas rahvas valimistel presidendi õiguste suurendamise üle, millele anti ka selge toetus. [2] Džaparovi presidentuuri on iseloomustanud populistlike loosungite kasutamine, enda rahvapresidendina tutvustamine ning Venemaale lähenemine. [7]
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2023 Austuse orden (Venemaa)
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Agnieszka Pikulicka-Wilczewska (12.01.2021). "Kyrgyzstan's Sadyr Japarov: From a prison cell to the presidency". Aljazeera.
- ↑ 2,0 2,1 "Kyrgyzstan president set to win new constitutional powers". DW. Aprill 2021.
- ↑ "Kõrgõzstani president lahkub ametist". ERR. 15. oktoober 2020, 18:45. Vaadatud 16.10.2020.
- ↑ "Kyrgyzstan ends state of emergency as nationalist consolidates power" (inglise). Reuters. 16.10.2020. Vaadatud 16.10.2020.
- ↑ Vladimir Isachenkov (16. oktoober 2020). "Kyrgyzstan's prime minister becomes acting president" (inglise). Moskva: AP. Vaadatud 17. oktoobril 2020.
- ↑ "Japarov Appears To Win Kyrgyz Presidential Election, Set To Get Sweeping Powers" (inglise). RFE/RL. 10.01.2021. Vaadatud 10.01.2021.
- ↑ "Nationalist Sadyr Zhaparov wins Kyrgyzstan's presidential elections". DW. 10.01.2021.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Agnieszka Pikulicka-Wilczewska, Who is Kyrgyzstan’s new prime minister, Sadyr Japarov?, Al-Jazīrah, 15. oktoober 2020