Maastikuluure
Maastikuluure ehk reke[1] (NATO RECCE, NATO Agreed 1992) on väeüksuse (allüksuse) ülema (asetäitja) või sõjalist tegevust ette valmistava grupi tutvumine maastiku iseärasuste ja sõjalise kasutamise võimalustega. Maastikuluure eelneb reeglina igale sõjalisele operatsioonile.
Isikkoosseis[muuda | muuda lähteteksti]
Maastikuluuret viib sõltuvalt olukorrast ja protseduurijuhenditest läbi kas väeüksuse ülem või tema asetäitja vajaliku juhtivkoosseisu ja alluvate allüksuste ülematega (asetäitjatega). Kaasa võetakse julgestav allüksus. Maastikuluuresse ja ettevalmistustöödesse püütakse kaasata koosseisu kõigist üksustest-allüksustest, mis hiljem vastaval alal tegutsema hakkavad. Üksuse koosseisus võib olla aga ka spetsiaalne grupp vajalike (näiteks spetsiifiliste) ettevalmistustööde teostamiseks.
Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
Maastikuluurele eelneb tavaliselt kaardiluure, mille käigus omandatakse võimalikult palju eelinformatsiooni topograafilistelt kaartidelt, aerofotodelt ja kättesaadavatelt skeemidelt.
Maastikuluure käigus üldjuhul:
- Tutvutakse looduslike iseärasuste ja orientiiridega ning võrreldakse neid topograafilistel kaartidel antuga
- Selgitatakse eeldatavad vaenlase tegevuseks sobivad alad ja suunad
- Selgitatakse oma väeüksuste või allüksuste tegevuseks sobivad kohad (tavaliselt kaitsepositsioonid, pealetungikoridorid, tulepositsioonid või paiknemisalad)
- Jaotatakse ja piiritletakse maa-alad oma üksuste vahel
- Selgitatakse takistuste olemasolu või tõkestamise vajadused maastikul
- Selgitatakse ja määratakse oma väeüksuste liikumisteed alale
- Tehakse vajalikud maastikuskeemid või märkmed
Maastikuluuret viiakse võimalusel läbi korduvalt ja saadud andmeid võrreldakse, töödeldakse ning kasutatakse lahinguplaanide koostamisel. Maastikuluuret tuleb läbi viia sedavõrd varjatult, et vaenlasele ei paljastuks omade üksuste täpsemad kavatsused.