Pärandkeel
Pärandkeel (ingl heritage language) on koduses keskkonnas omandatud vähemuskeel, mis pole kõneleja asukohariigis ei ametlik ega ka ühiskonnas laiemalt kasutusel olev keel. Pärandkeel on kõneleja üks esimestest keeltest ning kõnelejal on juured piirkonnaga, kus keelt põhiliselt räägitakse.[1]
Pärandkeelt kasutatakse eeskätt kõnekeelena ning selle oskus suuresti varieerub kõnelejate lõikes. Seda oskust kujundavad peamiselt kaks tegurit: see, missugune on keelesisend, ning see, kui palju (ning kuivõrd mitmekülgselt) saab kõneleja pärandkeelt igapäevaselt kasutada.[2][3] Pärandkeel võib erineda lähtepiirkonnas kõneldavatest keelevariantidest ning sellele on iseloomulikud näiteks arhaismid, teise keele mõjud ning norminguvastased grammatilised vormid.[4][5]
Eesti keelt kõneletakse pärandkeelena näiteks Rootsis[6], Soomes ja Venemaal.[7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Kupisch, Tanja, Polinsky, Maria (2022). Language history on fast forward: Innovations in heritage languages and diachronic change. – Bilingualism: Language and Cognition, 25(1), 1–12. https://doi.org/10.1017/S1366728921000997/.
- ↑ Polinsky, Maria, Kagan, Olga (2007). Heritage Languages: In the ‘Wild’ and in the Classroom. – Language and Linguistics Compass, 1(5), 368–395. https://doi.org/10.1111/j.1749-818x.2007.00022.x.
- ↑ Minkov, Miriam, Kagan, Olga, Protassova, Ekaterina, Schwartz, Mila (2019). Towards a Better Understanding of a Continuum of Heritage Language Proficiency: The Case of Adolescent Russian Heritage Speakers. – Heritage Language Journal, 16(2). 211–237. https://doi.org/10.46538/hlj.16.2.5.
- ↑ Polinsky, Maria (2018). Heritage Languages and their Speakers (Cambridge Studies in Linguistics). Cambridge: Cambridge University Press. https://doi.org/10.1017/9781107252349.
- ↑ Montrul, Silvina, Bowles, Melissa (2009). Back to basics: Differential Object Marking under incomplete acquisition in Spanish heritage speakers. – Bilingualism: Language and Cognition, 12(3). 363–383. https://doi.org/10.1017/S1366728909990071.
- ↑ Keevallik, Leelo, Lippus, Pärtel, Pajusalu, Karl (2015). Estonian as a heritage language in Sweden: Acoustic and perceptual characteristics of the quantity system. – Sociolinguistic Studies, 8(3), 357–382. https://doi.org/10.1558/sols.v8i3.13978.
- ↑ Kaldur Kristjan, Pertsjonok Nastja, Derevski Robert, Jurkov Kirill, Kivistik Kats, Henahan Richard-Karl, Vogel Emily, Telve Keiu, Reitalu Liisi, Podgoretskaya Darya (2022). Eesti väliskogukonnad: identiteet, hoiakud ja ootused Eesti riigi suunal. Tartu: Balti Uuringute Instituut. https://www.ibs.ee/publikatsioonid/eesti-valiskogukonnad-identiteet-hoiakud-ja-ootused-eesti-riigi-suunal/.