Lehekülje Nüüdismuusika lähteteksti vaatamine

{{Muusika ajalugu}}


'''Nüüdismuusika''' ([[saksa keel]]es ''Neue Musik'', [[inglise keel]]es ''new music'', [[prantsuse keel]]es ''nouvelle musique'') on [[muusika]]s [[üldmõiste]], mis hõlmab uutes [[muusikasuund]]ades, [[muusikastiil]]ides ja uuenduslike [[kompositsioonimeetod]]ite abil loodud muusikat [[20. sajand]]i algusest tänapäevani. 

Nüüdismuusika mõiste on kasutusel nii [[süvamuusika|süva-]] kui ka [[levimuusika]]s.

Väljend "nüüdismuusika" ehk "uus muusika" on mõistena läbinud 20. sajandi jooksul mitu vaheastet. 20. sajandi alguses peegeldas mõiste "nüüdismuusika" sajandivahetuseaegset soovi teha vahet uue ja vana vahel ning oli seotud teadliku sooviga eemalduda [[romantism]]ist. 

Sellel taustal kasutab mõistet "nüüdismuusika" esimest korda [[1919]]. aastal [[Paul Bekker]] oma ettekandes "[https://et.wikisource.org/wiki/N%C3%BC%C3%BCdismuusika Nüüdismuusika]" (saksa keeles "Neue Musik"), millega see sõnavorm tuleb avalikult käibele. Bekker mõistab sõna "nüüdismuusika" all kasutatava [[muusikaline materjal|muusikalise materjali]] ja muusikatunnetuse uuendamist. Alates [[1921]]. aastast suureneb Bekkeri tähenduses väljendi "nüüdismuusika" kasutamine, mis viib [[1924]]. aastaks väljendi "nüüdismuusika" [[kvaasiterminoloogilisus|kvaasiterminoloogilisele]] kinnistumisele. [[Herbert Eimert]] rõhutab [[1960]]. aastal [[formuleering]]uga "nüüdismuusika teine arengufaas" ühest küljest spetsiaalselt [[serialism|seriaalse]] mõtlemise uudsust ning teisest küljest seob mõiste "nüüdismuusika" laiemalt alates [[1945]]. aastast tehtud muusikaliste avastustega. Seevastu [[Leo Schrade]] ja [[Hans Oesch]] rõhutavad mõistega "nüüdismuusika" eelkõige muusika uut algust pärast aastat 1945. Samal ajal kohtab pärast [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]] järjest kasvaval määral [[pluralism|pluralistlikku]] käsitust, mille järgi mõistega "nüüdismuusika" tähistatakse kõiki alates umbes [[1910]]. aastast aset leidnud [[innovatsioon]]e [[kunstmuusika]] ajaloos.

Palju tähelepanu äratanud aspekt on nüüdisaegse ja traditsioonilise uudne seos. 20. sajandi algusest peale on mõiste "nüüdismuusika" olnud seotud arusaamaga kaasaegse [[helilooming]]u aktuaalsusest. Eriti pärast [[1945]]. aastat on uue muusika aktuaalsuse ja eesrindlikkuse nõudega seotud sõna "[[avangardism|avangard]]". Teisest küljest on ikka ja jälle püstitatud küsimus nüüdismuusika seostest traditsiooniga, mistõttu nüüdismuusikat ei mõisteta mitte ainult aktuaalse innovatsiooni, vaid ka usaldusväärsete traditsioonide jätkuna.

Alates umbes [[1926]]. aastast on mõistet "nüüdismuusika" sageli teatud muusikasuundade õigustamise huvides piiritletud kaasaegse muusikaga, mis oma väärtushinnangutes on seotud teistsuguste muusikaliste tendentsidega. [[Hans Mersmann]] ja [[Heinrich Strobel]] pidasid [[Schönbergi koolkond|Schönbergi koolkonnast]] olulisemaks nii [[uusasjalikkus|uusasjalikku]] ([[Paul Hindemith]]) kui ka [[neoklassitsism|neoklassitsistlikku]] ([[Igor Stravinski]]) muusikat kui ainsat kaasaegset muusikat, mis nii muusikalisest kui ka [[ühiskond]]likust aspektist hinnates teenis uut. Mõistele "nüüdismuusika" sellise ühekülgse tähenduse andmise vastu võitles [[Theodor Adorno]], kes pidas autentselt uueks [[Arnold Schönberg]]i muusikat. Omapoolse range välistamisega tõlgendab ta Schönbergi kompositsioonimeetodeid [[muusikasotsioloogia|muusikasotsioloogilise]] ja [[ajaloofilosoofia|ajaloofilosoofilise]] [[progress]]ina ning nimetab [[1949]]. aastal Stravinskit halvustavalt "restauratsioonimuusikuks". [[Seriaalne muusika|Seriaalses muusikas]] näeb Adorno [[1956]]. aastal märke "nüüdismuusika raugastumisest". [[Sotsialistlik realism|Sotsialistliku realismi]] aspektist piiritleti mõistet "nüüdismuusika" [[Saksa Demokraatlik Vabariik|Saksa Demokraatlikus Vabariigis]] umbes kuni [[1970]]. aastani kui "ühiskondlikult relevantset muusikat", mis toetas [[sotsialism]]i ülesehitamist.

Heliloojate suhe mõistesse "nüüdismuusika" oli alguses rõhutatult [[skeptitsism|skeptiline]]. Arnold Schönberg nägi mõistes "nüüdismuusika" [[tehnika|tehnilis]]-[[stiil|stilistilise]] käsitööoskuse ületähtsustamist ja kahtlustas helilooja tahtevabaduse piiramist [[muusikaajaloolane|muusikaajaloolaste]] ja -[[muusikakriitik|kriitikute]] poolt. Arnold Schönberg kiitis mõiste "nüüdismuusika" uudse muusikalise mõtlemise käsitlemisel omaenda loomingu määratlejana heaks alles [[1930]]. aastal seoses innovatsiooni traditsiooniseose rõhutamisega. Täie otsustavusega võtsid mõiste "nüüdismuusika" [[1933]] aastal seoses Schönbergi koolkonnaga kasutusele [[Anton Webern]] ja [[Ernst Křenek]]. Igor Stravinski seevastu taunis mõistet "nüüdismuusika" veel [[1963]]. aastal. [[Karlheinz Stockhausen]]i täielikult uudset [[kompositsioonimeetod|kompositsioonitehnikat]] esindava muusikalise mõtlemisega saavutas mõiste "nüüdismuusika" iseenesestmõistetava [[staatus]]e alles pärast [[1950]]. aastat.

==Vaata ka==
*[[Nüüdismuusika mõisteid]]
*[[Vikipeedia:Vikiprojekt Nüüdismuusika oskuskeel/Tõlkimist vajavad nüüdismuusika mõisted|Tõlkimist vajavad nüüdismuusika mõisted]]
*[[Vikipeedia:Tunnustusauhind nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest|Tunnustusauhind nüüdismuusika-alaste artiklite koostamise eest]]
*[[Vikipeedia:Vikiprojekt Nüüdismuusika oskuskeel|Vikiprojekt "Nüüdismuusika oskuskeel"]]

==Välislingid==
*[http://www.musiquecontemporaine.fr/doc/index.php/Lexique Vaba sisuga nüüdismuusikaleksikon lehel "Le portail de la musique contemporaine" (prantsuse keeles)] 

{{Muusika navigeerimismall}}

[[Kategooria:Muusikateooria]]
[[Kategooria:Nüüdismuusika | Nüüdismuusika]]