Neuermühleni lahing
| Neuermühleni (Ādaži) lahing | |||
|---|---|---|---|
| Osa Riia – Liivi ordu sõjast | |||
| Toimumisaeg | 1491 | ||
| Toimumiskoht | Ādaži (Neuermühleni) lähedal | ||
| Tulemus | Ordu võit | ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
Neuermühleni (Ādaži) lahing oli 1491. aastal Liivi ordu ja Riia linna vahelise sõja lõpetanud relvakonflikt, mille võitsid ordu väed.
Liivi ordu ja Riia konflikt oli alanud juba 1484. aastal, mil Riia raad lasi Riia ordulinnuse maha kiskuda ja ajas orduametnikud linnast välja, mõned neist ka tapeti. See oli seotud kaubandusprivileegide ja vastuoludega Kirchholmi lepingu pärast, mis andis linna Riia peapiiskopi ja ordu kaksikvõimu alla. Esialgu püüti konflikti lahendada diplomaatiliste vahenditega, kuid kuna mõlema poole seisukohad olid kardinaalselt erinevad, ei tulnud sellest midagi välja. Riia otsis endale liitlasi välismaalt ja hävitas ka Dünamünde ordulinnuse (Daugavgrīva), mis blokeeris Daugava suuet.
1491. aastal otsustas ordu seetõttu asja lahendada sõjaliselt ja suutis nõusse saada ka enamiku teisi Liivimaa valitsejaid. Maamarssal Wolter von Plettenbergi juhitud väed liikusid Riia peale, kuid riialased kogusid kokku enda väe ja püüdsid ordut Ādažis tõkestada. Järgnes lahing, mille orduväed kindlalt võitsid. Pärast lüüasaamist otsustas Riia linn ordu tingimustega nõustuda ja Kirchholmi leppe järgne olukord taastati, samuti ehitati taas üles Riia ja Dünamünde ordulinnused.