Satelliitmõõdistamine
Satelliitmõõdistamine on üks kaugseire vorme, kus geopositsioneerimise andmeid kogutakse Maa orbiidil olevate tehiskaaslaste ehk satelliitide abil. Näiteks põhineb GPS-i töö satelliitmõõdistamisel saadud andmetel.
Mõõdistamine[muuda | muuda lähteteksti]
Satelliidiga kogutakse kiiresti ja tõhusalt teavet Maa ja seda ümbritseva atmosfääri kohta. Tulemuste põhjal on võimalik vaadelda maapinna tunnuseid, reljeefe ja erinevaid objekte, näiteks hooneid, mägesid, põlde jms. Satelliit on varustatud sensorite, optilise kaamera ja spektromeetriga. Satelliit kiirgab elektromagnetlaineid, mis peegelduvad maapinnalt tagasi, luues reljeefse pinna pildi. [1]
Satelliitmõõdistamiseks on kolm meetodit:
- Maalt kosmosesse – kosmose vaatlemine maapealsete seadmetega;
- kosmosest Maale – Maa vaatlemine satelliidilt;
- kosmosest kosmosesse – satelliitide omavaheline jälgimine.
Kasutusvaldkonnad[muuda | muuda lähteteksti]
Satelliitmõõdistamist rakendatakse paljudes valdkondades, mis hõlmavad suuri maa-alasid, näiteks kartograafias, põllumajanduses, geoloogias, geodeesias ja infrastruktuuri arendamises. [2]
- Kartograafias koostatakse satelliitpiltide abil kaarte maapinna tunnuste, taimkatte ja maakasutuse kohta.
- Põllumajanduses võimaldab satelliitmõõdistamine hinnata maaressursse metsaraiete tagajärjel ning analüüsida veekogude seisundit.
- Satelliitmõõdistamise abil saab jälgida keskkonnaseisundit ning prognoosida loodusõnnetusi, nt üleujutusi ja maavärinaid.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Satelliitmõõdistamine sai alguse 1957. aastal, kui orbiidile saadeti esimene Maa tehiskaaslane Sputnik 1. Satelliit Landsat 1 (1972. a) oli aga esimene vaatlussatelliit, mille eesmärk oli koguda teavet Maa maismaa kohta ning oli varustatud multispektraalse skanneriga (Multispectral Scanner). Esimene spetsiaalne geodeetiline satelliit oli ANNA-1B, mis kandis esimest Ameerika Ühendriikide välja töötatud SECOR instrumenti.[3]
GPS-i väljatöötamine Ameerika Ühendriikides 1980ndatel aastatel võimaldas täpset navigeerimist ja positsioneerimist ning sai peagi geodeesia standardseks tööriistaks. Ajavahemikus 1980-2000 hakati satelliitmõõdistamist kasutama geodünaamiliste nähtuste jälgimiseks. 1990ndatel aastatel keskenduti geodeetiliste võrkude arendamisele. Maa gravitatsioonivälja mõõtmiseks saadeti 2000ndatel aastatel orbiidile 7 satelliiti. [4]
- ↑ Ellmann, Artu; Kall, Tarmo; Kollo, Karin; Liibusk, Aive (2022). GNSS - globaalne satelliitnavigatsioonisüsteem geodeetilise täpsusega asukohamääranguks : õpik kõrgkoolidele. Tartu. ISBN 978-9916-669-73-0.
- ↑ "EGNOS Applications". www.euspa.europa.eu (inglise). 20. august 2011. Vaadatud 22. aprillil 2024.
- ↑ "ANNA 1A, 1B". Gunter's Space Page (inglise). Vaadatud 29. aprillil 2024.
- ↑ "Satellite Measurements | Encyclopedia.com". www.encyclopedia.com. Vaadatud 22. aprillil 2024.