Modan gāru (Moodne tüdruk)
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2023) |
Moodsad tüdrukud (jaapani keeles モダンガール ehk modan gāru) (vahel lühendatuna moga) olid jaapani naised, kes läksid kaasa Jaapanis levima hakanud läänelike moe ja elustiili mõjutustega pärast Esimest maailmasõda. Nimetus tuleneb ingliskeelsete sõnade modern girl ('moodne tüdruk') väljendamisest jaapani tähestikus.
Jaapani moodsaid tüdrukuid on võrreldud Ameerika Ühendriikides levinud flapper'i subkultuuriga (nn möirgavad kahekümnendad), kui ka saksa neue Frauen või prantsuse garçonnes' liikumistega.[1] Modan gāru märkimisväärsus seisnes tema kontrastsuses võrreldes eelnenud perioodide hoiakute ja riietumisstiilidega. Liikumine oli kui kulminatsioon 20. sajandi alguse uutest ideedest naise rolli ja olemuse kohta nii ühiskonnas kui ka isiklikus elus. Moodne naine kehastas iseseisvust, eneseteostust ja vabadust sotsiaalsetest normidest ning ootustest.[2]
1920. aastate Jaapan püüdles saada arvestatavaks osaks lääne maailmast, mis tõi majanduskasvuga ühes ka lääne kultuuri leviku Jaapanisse. Kahe suuresti erineva kultuuriruumi omavaheline sobitumine oli keeruliseks küsimuseks Jaapanile ning lõi muuhulgas aluse moga tekkeks. Eksperimenteerimine võõraste läänelike väärtuste ja väljendustega tõi aga reaktsioonina kaasa ühiskonna tugeva kriitika. Kui meeste moderniseerumine oli juba patriarhaalses ühiskonnas üsna sirgjooneline ja loogiline areng, siis moodsa naise rolli otsingud põrkusid tugevasti ühiskonna konservatiivse taustaga.[3]
Traditsioonilisest vaga koduperenaise rollist välja murdev moodne tüdruk sai süüdistusi moraalituse, kergemeelsuse, häbematuse ja hedonismi kohta. Olemuselt apoliitilise liikumisena ei võidelnud moga'd naiste õiguste eest, vaid taotlesid läbi elustiili ja moe valikute sotsiaalset vabadust ning sõltumatust meestest ja traditsioonilistest rollidest.[3]
Välimus
[muuda | muuda lähteteksti]Enne lääne mõjutustega moe esile kerkimist Taishō ajastul kandsid naised valdavalt vaid aasia kultuuriruumile omast traditsioonilist riietust.
Moodsa tüdruku välimus oli aga täielikult läänelik. Modan gāru ei kandnud kimonot ega Jaapanile iseloomulikke soenguid, vaid eelistas lääne stiilis kontsi ja lühikesi kleite ning "poisilikke" soenguid. Sarnaselt flapper'itega oli poisipea soeng (Bob) väga populaarne moodsate naiste seas, millega käis ka tihti kaasas huulepulga kandmine. Uues esteetikas kajastusid tihti lääne filmitähed.[4]
Uus ajastu Jaapanis
[muuda | muuda lähteteksti]Moodsast tüdrukust sai kiiresti arenevas Jaapanis läänestumise – ekstravagantsuse ja enesekesksuse sümbol.
Edasiste ajalooliste sündmuste, sõdade ja majanduslanguse tõttu kahanes aga tunduvalt huvi lääne ideede, moe ja meelelahutuse vastu. Teise maailmasõja raskused vähendasid veelgi moodsa tüdruku võimalusi iseseisvaks väljenduseks ning ostlemiseks, mis enne majanduslangust tuginesid sissetuleku ülejäägile. Pärast Teist maailmasõda liikus Jaapani ühiskond tagasi 19. sajandi konservatiivse naise, "hea abikaasa, targa ema" (ryōsai kenbo) ideaali juurde.[5]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ The Modern Girl Around the World: Consumption, Modernity, and Globalization. Duke University Press. 2008. ISBN 978-0-8223-4299-1.
- ↑ Thomas, Ryan (30. juuni 2022). "The Japanese Modern Girl: Beyond Gender". Owlcation (inglise). Vaadatud 16. mail 2023.
- ↑ 3,0 3,1 "The New Japanese Woman: Modernity, Media, and Women in Interwar Japan. - Free Online Library". www.thefreelibrary.com. Vaadatud 15. mail 2023.
- ↑ Sato, Barbara Hamill (september 1993). "The Moga Sensation: Perceptions of the Modan Gāru in Japanese Intellectual Circles During the 1920s". Gender & History (inglise). 5 (3): 363–381. DOI:10.1111/j.1468-0424.1993.tb00185.x.
- ↑ Sakamoto, Tatsuro (2014). "Shizuko KOYAMA translated by Stephen FILLER. Ryosai Kenbo: The Educational Ideal of 'Good Wife, Wise Mother' in Modern Japan(The Intimate and the Public in Asian and Global Perspectives.)". Educational Studies in Japan. 8: 159–161. DOI:10.7571/esjkyoiku.8.159.