Metafüüsika 4

"Metafüüsika 4" ehk "Metafüüsika Γ" on Aristotelese teose "Metafüüsika" 4. raamat.

Raamat räägib esimese filosoofia ainest.

Esimene peatükk

Tõlge

1003a 21

On mingi teadus, mis vaatleb olevat kui olevat ja sellele iseenesest kuuluvat. See ei ole sama mis ükski niinimetatud osateadustest [ἐν μέρει]: sest ükski muudest [teadustest] ei vaatle üldiselt olevat kui olevat, vaid nad lõikavad ära mingi osa sellest, [25] uurides seda sattumuslikult, nagu näiteks matemaatilised teadused. Aga kuna me otsime algeid ja kõige äärmisi põhjusi, siis on selge, et need peavad olema millelgi selle enese loomu poolest. Kui nüüd ka olevate asjade elementide otsijad otsisid neid algeid, siis peavad ka [30] oleva elemendid olema mitte sattumuslikult, vaid kui olev: sellepärast tuleb meil ka haarata oleva kui oleva esmaseid põhjusi.

Teine peatükk

Tõlge

Aga olevat öeldakse mitmeti, aga ühe ja mingi ühe loomuse suhtes ja mitte ühenimeliselt, vaid nii nagu ka [35] tervet [või tervislikku] iga kord tervise suhtes, kord seda hoidvana, kord seda esilekutsuvana, kord selle märk olevana, kord selleks võimelisena,

1003b 1

ja arstlikku arstimiskunsti suhtes (sest arstlikku öeldakse kord arstimiskunsti omavana, kord selle jaoks loomu poolest sobivana, kord selle otstarbena), ja me leiame ka teisi asju, mida öeldakse nende sarnaselt,

[5] nii ka olevat öeldakse mitmeti, aga iga kord ühe alge suhtes: sest mõnesid asju öeldakse olevaks sellepärast, et nad on substantsid, mõnesid sellepärast, et nad on substantsi seisundid [πάθη], mõnesid sellepärast, et nad on tee substantsi poole, või substantsi või substantsi kohta öeldava hävimised või ilmaolekud või kvaliteedid või tekitajad [γεννητικὰ], või nendest mingi või substantsi [10] eitused: sellepärast me ütleme, et ka mitteolev on olev. Ja nii nagu kõigi tervete [või tervislike] asjade kohta on üks teadus, on ka muude puhul. Sest mitte ainult ühe kohta öeldavate puhul ei ole vaatlus ühe teaduse oma, vaid ka ühe loomuse suhtes öeldavate puhul, sest ka neid öeldakse mingil moel [15] ühe kohta. Seega on selge, et ka olevate kui olevate [vaatlus] on ühe teaduse oma. Igal pool on ju teadmine peamiselt esmase kohta, ja selle kohta, millest teised asjad sõltuvad, ja mille järgi neid öeldakse. Kui nüüd see [esmane] on substants, peab filosoof saama alged ja põhjused substantsist.

Kirjandus

• Christopher A. Kirwan. Aristotle's Metaphysics, books ΓΔΕ (tlk ja komm), Clarendon Aristotle Series, Oxford 1971.