Meiobentos
Meiobentos, ka meiofauna[1], on veekogu (mere või mageveekogu) põhjaelustiku (bentose) organismid, kes on suuremad kui veekogu mikrofauna ja väiksemad kui makrobentose organismid (kreekakeelne μειος meios 'väiksem' viitab rühma eristamisele suuruse järgi) ja kelle suurus on 0,045 mm – 1 mm.
Määratlus on pigem sõltuv olendite suurusest kui taksonoomiast. Meiobentosesse loetakse kõik organismid, kes võivad läbida ühemillimeetrise võrgusilma, kuid jäävad 45-mikromeetrise silmaga võrku. Meiobentosesse võivad kuuluda nii makrofauna loomade (eelkõige hulk- ja väheharjasusside) väikesed noorjärgud kui ka organismid, kes on meiobentilise suurusega terve oma elutsükli vältel. Meres võib 10 kuupsentimeetrit pinnast sisaldada tuhandeid meiobentose loomi, kelle hulgas on ümarusse (Nematoda), aerjalalisi (Copepoda), vesikirbulisi (Cladocera), keriloomi (Rotatoria), loimureid (Tardigrada) ja karpvähilisi (Ostracoda); kuid ka suuremaid algloomi ripsloomade (Ciliata) ja kambriliste (Foraminifera) hulgast.[2]
Terminit kasutas esmakordselt 1942. aastal Briti merebioloog Mary Florence "Molly" Mare, kuigi meiobentose organisme tunti ja uuriti juba 18. sajandil. Lisaks organismide suuruse laiale varieeruvusele pani ta tähele ka suurt varieeruvust ka selle rühma vanuselises koosseisus.[3]