Mine sisu juurde

Lõhkamismasin

Allikas: Vikipeedia
Lõhkamismasinaid
1864. aastast pärinev lõhkamismasin, mille leiutas Siegfried Marcus

Lõhkamismasin on elektrilõhkevõrkude pingestamiseks kasutatav seadeldis.

Lõhkamismasinad jagunevad autonoomseteks, millel on oma vooluallikas, ja võrgumasinateks, mis võtavad vajaliku voolu välisest elektrivõrgust. Autonoomseid lõhkamismasinaid jaotatakse omakorda kondensaator-, muundur- ja dünamoelektrilisteks.

Võrgumasinaid liigitatakse tööpõhimõttest lähtuvalt lülitavateks, alandavateks ja sünkroonitavateks. Kondensaatormasinad, kus süüte andmiseks vajaminev elektrilaeng koondatakse kondensaatorisse, on tänapäeval levinuimad lõhkamismasinad.

Eestis on levinud kodumaised patareitoitega kondensaatormasinad LM-2M, Guerilla, Mars 2,Mars 3 ja käsielektri-generaatoriga lõhkamismasinad Erna 3, Erna 4, Erna 5, Bart 1, Bart 2 ning Vene päritolu ja käsiajamiga elektrigeneraatorit sisaldavad KPM-1, KPM-3 ja VMK-500.